Tuleohutusjuhend

KINNITATUD
Halliste vallavanema
23.aprilli 2010
käskkirjaga nr 21.2-1/3

HALLISTE VALLAVALITSUSE ÜLDINE TULEOHUTUSJUHEND

I ÜLDSÄTTED

1. Käesolev juhend määrab kindlaks tuleohutuse üldnõuded Viljandimaal Halliste vallas Halliste alevikus Viljandi mnt 20 Halliste Vallavalitsuse (tel 4363175, faks 4363175, e-post vald[at]halliste.ee
(edaspidi nimetatud objekt) territooriumi, hoone ja ruumide kasutamisel ning kohustuslik täitmiseks kõigile objektil töötavatele isikutele.

2. Tuleohutusjuhendiga peavad tutvuma kõik töötajad, sõltumata nende erialast ja kvalifikatsioonist. Sissejuhatava juhendamise eesmärgiks on anda töötajatele üldteadmisi tuleohutusalase töö korraldamise kohta asutuses.
2.1. Töötajat, kes ei ole läbinud objekti valdaja poolt kehtestatud tuleohutusalast õpet, ei tohi tööle lubada.

3. Tuleohutuse tagamisel objektil tuleb lisaks käesolevale juhendile järgida teisi tuleohutusnõudeid sätestavaid normatiivakte ja riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku ettekirjutusi.

4. Kõik töötajad on kohustatud:
4.1. järgima objektil kehtestatud tuleohutusnõudeid;
4.2.rakendama lahtise tule kustutamisel ja suitsetamisel tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoidma muust tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju või plahvatuse;
4.3. teadma oma kohustusi tulekahju või õnnetuse korral, oskama kasutada objektil olevat side-, tuletõrje- ja päästevahendit;
4.4. tulekahju või muu õnnetuse avastamisel viivitamatult teatama sellest häirekeskusesse telefoninumbril 112 ning teavitama esimesel võimalusel juhtunust juhtkonda.

5. Tuleohutuse eest vastutavad isikud (lisaks eelnimetatule):
5.1. kontrollivad kinnitatud tuleohutusjuhendi täitmist ja tundmist töötajate poolt, mille kohta annab iga töötaja kinnituse oma allkirjaga;
5.2. vastutavad tuletõrje- ja päästevahendite korrashoiu eest;
5.3. korraldavad ja viivad läbi üks kord aastas evakuatsiooniõppuse;
5.4. korraldavad objektil muude tuleohutusnõudeid sätestavate õigusaktide ja riikliku tuleohutusjärelevalve ettekirjutuste täitmist.

II OBJEKTI TULE- JA PLAHVATUSOHTLIKKUSE ÜLDISELOOMUSTUS

6. Vastutav isik: Andres Rõigas – vallavanem tel 4363185, 53420346
7. Töörežiim on üldjuhul kella 08.00-17.00-ni.
8. Töötajate hulk: 8 inimest.
9. Objekti tegevusala: Hooneosa alune pind 100 m². Kasulik pind 2063 m². Territooriumil asub vallavalitsus hoone, vallavalitsuse garaaž ja kuur.
10. Hoone on kahekorruseline keldrikorrusega, TP-2 tulepüsivusklassi kuuluv büroohoone. Ehitise põhiehitusmaterjaliks on puit. Hoone välisseinad ja kandekonstruktsioonid on puidust. Katuse kate on eterniidist. Kõik olemasolevad kandekonstruktsioonid on puit materjalist.
11. Hoone on püstitatud 1928. aastal. Varasemalt on hoonet kasutatud elamuna, konstaabli punktina, külanõukogu hoonena ja raamatukoguna. Ruume kasutatakse bürooruumidena. Hoone on kahekorruseline.
12. Korruseid ühendab trepp. Hoone esimeselt korruselt on tagatud kaks väljapääsu. Sissepääs vallamajja on esimeselt korruselt põhjaotsast. Varuväljapääsud on hoone lõuna küljes.
13. Hoone elektrienergiaga varustamine toimub Eesti Energia Viljandi-Pärnu piirkonna elektrivõrgust kaabli ühendusena Halliste valla asuvast Halliste I alajaamast. Toitepinge on 220 volti ja võrguühenduse läbilaskevõime on fikseeritud kaitseseadmega 16 amprit. Peaelektrikilp asub esimesel korrusel varuväljapääsu juures.
14. Hoones on ahjuküte (4 ahju, puuküte).
15. Veega varustatakse hoonet salvkaevust. Sooja vee tootmine toimub vallamajas elektriboileritega, mis asub tualettruumis.
16. Vallamaja kõikides ruumidesse on paigutatud suitsuandurid. Paigaldatud on 6 kg  pulberkustutid. Vallamaja on varustatud tehnilise valve süsteemiga.
17. Hoones puuduvad tuletõkkesektsioonid. Tule ja suitsu levimine koridoriga külgnevatesse ruumidesse ei ole takistatud.
18. Tuleohtlikud olukorrad võivad tekkida:
18.1. elektriseadmete riketest tingitud põhjustel;
18.2. suitsetamisrežiimi eiramisel;
18.3.  käesoleva juhendiga objektil kehtestatud tuleohutusnõuete eiramisel;
18.4.  inimlikest eksimustest tingitud põhjusteil;
18.5. inimeste hooletul ümberkäimisel lahtise tulega.

III  NÕUDED TERRITOORIUMI JA EHITISE KORRASHOIU TAGAMISEKS

Territoorium
19. Territooriumi sõidutee, juurdepääs ehitisele hoitakse vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.
20. Teede või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muuks otstarbeks, kui see takistab tuletõrjetehnika läbisõitu, rajatakse viivitamatult läbipääs suletavasse lõiku või seatakse üles ümbersõiduvõimalust näitav viit.
21. Objekti territoorium hoitakse alaliselt puhas põlevmaterjali jäätmetest. Põlevmaterjali jäätmeid kogutakse ja hoitakse selleks määratud kohas või taaras. Jäätmete konteiner peab paiknema ehitise välisseinas olevast ukse- või aknaavast vähemalt 2 m kaugusel.
22. Põlevmaterjali hoitaks ehitisest mitte lähemal kui 4 m.
23. Territooriumil on keelatud:
23.1. rajada ehitist ilma kehtestatud korras kooskõlastatud projektita;
23.2. valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsioonivõrku;
23.3. suitsetada selleks mitte ettenähtud kohtades.

Ehitis<
24. Ehitises peab olema nähtavale kohale üles pandud teatis häirekeskuse telefoninumbriga ning hädaabitelefoni asukohta tähistav tuleohutusmärk.
25. Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergesti süttiv aine koristatakse viivitamatult.
26. Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega.
27. Ehitises on keelatud:
27.1.  muuta ehitise või ruumi kasutusotstarvet, seda rekonstrueerida, ümber planeerida, kapitaalselt remontida ja tehniliselt ümber seadistada ilma kehtestatud korras heakskiidetud projektita;
27.2.         tõkestada evakuatsiooniteed või -pääsu seadme, pakendi, taara, eseme, mööbli või muu sisustusega;
27.3. hoida tuletõkkeust pidevalt avatuna või seda avatud asendis fikseerida;
27.4. sulgeda jäigalt evakuatsioonipääsu või kasutada sellel raskesti avatavat sulgurit. Lukustatud uks evakuatsiooniteel peab olema seestpoolt võtmeta avatav;
27.5. ladustada põlevvedelikku ja –gaasi ehitise ehitusprojektiga selleks mitte ettenähtud ruumis või muus kohas;
27.6. hoida ja kasutada ehitise keldris põlevvedelikku või-gaasi või mud plahvatusvõimelist põlevmaterjali;
27.7. hoida ventilatsioonikambris selle teenindamiseks mitte ettenähtud materjali või seadet;
27.8. ummistada juurdepääsu elektrilahutusseadmele, tuletõrje- ja päästevahendile või muul viisil takistada nende kasutamist tulekahju või õnnetuse korral.

IV  TULEOHUTUSALANE ÕPE

28. Töötaja peab töötaja juures läbima tuleohutusalase õppe, mis koosneb sissejuhatavast, esmasest ja täiendavast tuleohutusalasest juhendamisest ning vajadusel täiendõppest. Objekti tuleohtlikkuse ning tuleohutusnõuete ja –juhendite tundmaõppimiseks ning tulekahju korral tegutsemise korra õpetamiseks tuleb töötajatele korraldada tuleohutusalane juhtendamine. Sissejuhatava ja esmase tuleohutusalase juhendamise läbivad kõik töötajad enne tööle vormistamist.
29. Sissejuhatava juhendamise käigus peavad juhendatavad tutvuma:
29.1. objekti üldise tuleohutusjuhendiga;
29.2. võimalike tulekahju põhjustega ning nende vältimise meetmetega;
29.3. tegutsemise korraga tulekahju või muu õnnetuse korral (tulekustutus- ja päästemeeskonna väljakutsumine, inimeste evakueerimine, esmaste tulekustutusvahendite kasutamine jms).
30. Esmasel juhendamisel töökohal tuleb juhendatavale tutvustada:
30.1. objekti tuleohtlikkust;
30.2. tuleohutusnõudeid;
30.3. olemasolevaid side-, tuletõrje- ja päästevahendeid ning nende kasutamisvõtteid;
30.4. inimestele tulekahjust teavitamise süsteemi ja viisi;
30.5. tulekahju või õnnetuse korral tegutsemise korda.
31. Täiendav juhendamine viiakse läbi:
31.1. tuleohutusnõuete või -juhendite muutumise või nende süstemaatilise eiramise korral;
32.2. protsessis kasutatavate, töödeldavate, valmistatavate või säilitatavate ainete ja materjalide tule- või plahvatusohtlikkuse suurenemise korral;
32.3. tulekahju või õnnetuse järgselt;
32.4. töös pikaajalise vaheaja korral.
32.5. Sissejuhatava ja esmase juhendamise peavad läbima kõik hoones töötavad (seljhulgas ka ajutiselt tööle võetud) isikud. Sissejuhatav juhendamise toimub Halliste Vallavalitsuse üldise tuleohutusjuhendi alusel. Esmane juhendamine toimub iga töötajaga individuaalselt, vahetult kohal. Täiendava juhendamise läbiviimise aja, selle sisu ja mahu ning juhendamisele kuuluvad isikud määrab asutuse juht.

V  TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL

33. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.
34. Tulekahju avastanud isik on kohustatud:
34.1. teatama viivitamatult häirekeskusele – 112, kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama valvetöötaja küsimustele;
34.2. hoiatama ohtu sattunud inimesi;
34.3. sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
34.4. võimaluse piires asuma tuld kustutama.
35. Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmiuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik asutuse juhti:
35.1. tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
35.2. võimalikust ohust inimestele;
35.3. muudest tulekahju kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid vms).

VI  NÕUDED TULEOHTLIKU TEGEVUSE TEOSTAMISEL, ELEKTRISEADMETE JA KÜTTESEADMETE KASUTAMISEL

36. Töö või muu tegevuse lõpetamisel peab teenistuja oma asukoharuumi tuleohutuse seisukohast üle vaatama ja vajadusel võtma kasutusele meetmed tulekahju põhjustada võivate tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks või informeerima neist viivitamatult objekti valdajat.
37. Töö tegemisel ei tohi:
37.1. kasutada lahtist tuld, suitsetada väljaspool selleks ettenähtud ja sisustatud kohta ning tuleohutusmeetmeid kasutusele võtmata sulatada külmunud veetorustikku lahtise tulega;
37.2. kasutada põlevvedelikku ruumi koristamisel ning riietus- või muu eseme pesemisel või puhastamisel.

Nõuded elektriseadmestikule
38. Objektil tohib kasutada standardset elektriseadet, mille paigaldamisel ja hooldamisel tuleb juhinduda tootja kasutamisjuhendist ning nende paigaldamist, kasutamist ja hooldamist käsitlevast õigusaktist.
39. Töö lõpetamisel tuleb elektriseadmed vooluvõrgust lahutada, välja arvatud tehnoloogilise juhendi või objektil kehtestatud korra järgi ööpäevaringselt töötav elektriseade.
40. Elektriseadme kasutamisel ei tohi:
40.1. paigaldada ajutist elektrijuhet (välja arvatud ehitus-, remondi- või ajutise töökoha toitejuhe);
40.2. kasutada vigastatud või riknenud isolatsiooni või muu tulekahju või plahvatust põhjustada võiva defektiga elektriseadet, -kaablit või -juhet;
40.3 kasutada töökeskkonna tingimustele mittevastavat elektriseadet ja -juhet;
40.4. hoida elektrijaotlas või elektrijaotuspunktis, selle peal, all või vastas mistahes põlevmaterjali või -eset;
40.5. kasutada mittestandardset elektriküttetarvitit või -valgustit;
40.6. jätta järelevalveta pidevaks tööks mitteettenähtud elektriseadet;
40.7. kasutada kalibreerimata või elektrijuhtmestiku lubatavale voolutugevusele mittevastava sulavelemendiga kaitset.
41. Ajutiste elektrijuhtmete paigaldamine ja kasutamine on keelatud. Erandina võib kasutada elektrijuhtmestikku remonttöökohtade toiteks.
42. Kantavatel valgustitel peab olema kaitsevõime, toitejuhtmeks painduv kaabel ning toide tuleb võtta madalpingevõrgust.
43. Elektrivõrgustik tuleb monteerida nii, et valgustid ei puutuks kokku hoone süttivate konstruktsioonidega ja põlevmaterjaliga.
44. Elektriseadmed tuleb puhatada tolmust vähemalt kaks korda kuus.
45. Hoonetesse paigaldatud õlitäitega elektrisedmestik (trafod, lülitid) peab olema varustatud tulekindlusseadmetega.
46. Elektrijuhtmed tuleb paigutada nii, et neid ei vigatataks.
47. Aegajalt kontrollida elektrisedmeid ja enim liikuvaid osasid (juhtmeid, pistikuid).
48. Vigade avastamisel elektriseadmete töös tuleb viimased koheselt vööluvõrgust välja lülitada ning anda temondiks spetsialistile.

49. Nõuded kütteseadmete kasutamisele
49. 1. Kütteseadme kasutamisel ei tohi:
1) paigaldada suitsulõõri ventilatsiooniresti või kasutada ventilatsioonilõõri suitsu juhtimiseks;
2) kinnitada kütteseadme suitsukorstna külge raadio- või televisiooniantenni või muud samalaadset seadet, kui see ei ole ehitise või kütteseadme ehitusprojektiga ette nähtud;
3) kütta pragunenud seina, mittekorras koldeukse või muu tulekahju põhjustada võiva defektiga kütteseadet;
4) süüdata kütteseadme koldes tuld põlevvedeliku abil;
5) kütta katelt, ahju või pliiti koldeust sulgemata;
6) kütta küttekollet materjaliga, mis pole vastava kütuseliigi jaoks ette nähtud või kohandatud;
7) paigutada kütust, põlevmaterjali või -eset kütteseadme välispinnale lähemale kui 0,5 m ja selle koldeava ette lähemale kui 1,25 m koldeava esiservast;
8) kuivatada küttepuid, riietus- või muud põlevat eset kütteseadmel;
9) jätta küdevat küttekollet järelevalveta, välja arvatud automaatjuhtimisega kütteseade;
10) paigutada kustutamata sütt või tuhka põlevmaterjali jäätmete hoiukohta või põlevmaterjalist taarasse.

50. Küttekoldevälise tule tegemine

50.1. Põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljaspool ehitist tuule kiirusel kuni 1,5 m/sek, selleks kohandatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama kohaliku päästeasutusega.
50.2. Jäätmete ja prahi põletamise ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemise koht objektil peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel.
50.3. Pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel.
50.4. Mis tahes küttekoldevälise tule tegemisel tuleb lisaks käesoleva juhendi nõuetele järgida, siseministri 18.06.1998. a määrusega nr 15 “Tuletööde tuleohutusnõuded” kehtestatud nõudeid, kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud heakorraeeskirja ning metsa ja muu taimestikuga kaetud alade kohta kehtestatud tuleohutusnõudeid.
50.5. Tahkkütusel töötav teisaldatav šašlõki- või grillahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb kütusel täielikult ära põleda lasta või põlemisjäägid veega kustutada.

VII  MOOTORSÕIDUKITE TERRITOORIUMILE LUBAMISE, SEAL LIIKUMISE JA PARKIMISE KORD

51. Autode parkimine territooriumil on lubatud vaid selleks otstarbeks ettenähtud ja tähistatud kohtades või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest. Parkimisel järgida liikluskorraldusmärke ja- vahendeid.

VIII  SUITSETAMISREŽIIM OBJEKTIL

52. Vallamaja ruumides on suitsetamine keelatud.

IX  SIDE- NING TULETÕRJE- JA PÄÄSTEVAHENDITE KORRASHOIU

NÕUDED

53. Tuletõrje-, päästevahendite, turvavalgustussüsteemide ja kabinetides lauatelefonide korrashoiu eest vastutab käidukorraldaja.
54. Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele
54.1. Tulekustutid peavad vastama nõuetele ja omama vastavustunnistust.
54.2. Tulekustuti pealdis peab olema eestikeelne, kuid võib olla dubleeritud ka mõnes muus keeles.
54.3. Tulekustuti pealdis paigutatakse selliselt, et see oleks loetav ka siis, kui tulekustuti asub kinnituskonksul, klambris või spetsiaalsel alusel. Tulekustuti kinnituskonks, klamber, spetsiaalne alus või kapp paigaldatakse seinale nii, et tulekustuti ei takistaks ukse täielikku avanemist ja nii, et tulekustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal rohkem kui 1,5 m.
54.4. Tulekustuti paigaldatakse ruumi sissepääsu või töökoha juurde, kus tulekahju oht on   kõige tõenäolisem.
54.5. Tulekustuti või tulekustuti asukohta osutav tuleohutusmärk peab olema sisenemisel  nähtav.
54.6. Tulekustutile peab olema vaba juurdepääs.
54.7. Rõhu all tulekustuti paigutatakse päikesekiirguse otsese mõju eest kaitstud kohta.
54.8. Tulekustuti korrashoid tagatakse nende regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega. Vaatlus teostatakse vähemalt üks kord kvartalis. Vaatlus sisaldab toiminguid veendumaks, kas kustuti:
1) asetseb selleks ettenähtud kohas;
2) ei ole millegagi varjatud ja kasutamisjuhisega pealdis on loetav;
3) ei ole märgatavalt kahjustatud;
4) rõhunäituri (kui see on olemas) osuti asub rohelises tsoonis;
5)plommid, tõkised on vigastamata.
54.9. Vaatlust teostab tuleohutuse eest vastutav isik.
54.10. Tulekustuti kontroll ja hooldus korraldatakse tulekustuti valdaja poolt.
54.11. Kontrolli ja hooldust viib läbi pädev isik (üldjuhul kustuti müüja).

Kui vaatlusel tulekustuti rikkeid ei ilmne ja tootjapoolne juhend ei näe ette lühemat perioodi, korraldab tuleohutuse eest vastutav isik hiljemalt kaks aastat pärast tulekustutil märgitud valmistamise kuupäeva tulekustuti esimese kontrollimise.
54.12. Tulekustutit hooldatakse iga kasutamiskorra järel ja siis, kui kontrollimise tulemused seda nõuavad, kuid mitte harvem kui tootja poolt ette nähtud.

X  TÖÖTAJATE KOHUSTUSED TULEKAHJU TEKKIMISEL NING TULEKUSTUTUS-JA PÄÄSTEMEESKONNA VÄLJAKUTSUMISEL

55. Tulekahju puhkemise korral peab juhtkonna ja töötajate tegevus olema eelkõige suunatud kaastöötajate ja klientide ohutuse tagamiseks.
56. Tulekahju avastanud isik on kohustatud:
56.1. viivitamatult teatama häirekeskusesse HÄDAABINUMBRIL 112 õnnetuskoha täpne aadress või võimalikult täpne asukoht ja mis põleb, kui suures ulatuses, kas ruumides on inimesi ning nimetada oma nime ja telefoni, millelt helistatakse ning kuulama tähelepanelikult juhiseid;
56.2. teata päästekorraldajale (dispetšerile), kas ruumides on inimesi, kas neid ähvardab oht;
56.3. vasta küsimustele rahulikult;
56.4. järgi häirekeskusest saadud juhiseid;
56.5. ära katkesta kõnet ilma loata;
56.6. ära lülita telefoni välja peale teate edastamist – päästekorraldaja (dispetšer) võib veel lisainformatsiooni vajada;
56.7. kui olukord muutub oluliselt enne päästemeeskonna saabumist, teata sellest häirekeskusesse;
56.8. päästma vahetus ohus olijad ning jaga ülesandeid, kui abistajaid on rohkem;
56.9. teavitama tulekahjust teisi hoones olijaid ning käsi väljuda hoonest (evakueeruda);
56.10. kustutama esmaste tulekustutusvahenditega. Kustutamise käigus tuleb silmas pidada, et ei hinnataks üle oma võimeid. Elektriseadmete kustutamisel tuleb meeles pidada, et viimased tuleb enne voolu alt vabastada (v.a. juhul, kui kustuti pealdise kolmandas jaotises on kirje “Võib kasutada kuni 1000 V pingega elektrijuhtmete ja –seadmete kustutamiseks” (tähis “E”).
56.11. Lokaliseeri tulekahju levik. Kui tunned, et ei ole võimeline likvideerima põlemiskollet, lahku ruumist. Vältimaks tule levikut, sulge väljudes võimaluse korral kõik aknad ja uksed ning lülita välja ventilatsioon;
56.12. teavitama tulekahjust tuleohutuse eest vastutavat isikut ja asutuse juhti;
56.13. Juhendama päästemeeskonda, et nad pääseksid kiiresti ja takistusteta õnnetuskohta.
57. Tulekahju kohale saabunud juhtkonna esindaja on kohustatud :
57.1. kontrollima kas päästeteenistus on välja kutsutud;
57.2. korraldama evakueeritute kontrolli;
57.3. organiseerima ohu korral viivitamatult inimeste päästmist, kasutades selleks kõiki olemasolevaid jõude ja vahendeid.

XI INIMESTE JA VARA EVAKUEERIMINE

58. Personali ja klientide evakueerimisel hoonest järgida tähistatud evakuatsiooniteid.
59. Tulekahjuteate saamisel (tulekahju avastanud isik) juhatab evakuatsiooni eest vastutav isik koheselt töötajad hoonest välja.
59.1. Vallamajas korraldavad evakueerimise:

1) Andres Rõigas            vallavanem

2) Kaarin Sarapuu            vallasekretär

60. Üldised evakuatsiooni põhimõtted:
60.1. Tulekahju avastanud isik peab tulekahjust teatama häirekeskusele (tel. 112), Halliste Vallavalitsuse juhtkonnale või teistele kontaktisikutele.
60.2. Evakuatsiooni eest vastutavad isikud korraldavad personali evakuatsiooni hoonest.
60.3. Esmalt tuleb evakueerida inimesed, keda ähvardab tulekahju poolt kõige suurem oht (põlev korrus ja kõrgemal asuvad korrusetasapinnad).
60.4. Evakuatsiooni eest vastutavad isikud korraldavad personali evakuatsiooni antud hoonest ja suunavad evakueeritud kogunemispunkti, milleks on hoonetagune parkla.
60.5. Peale evakueerumist on tuleohutuse eest vastutav isik kohustatud välja selgitama kas kõik töötajad ja külastajad on hoonest evakueeritud. (Evakuatsiooni eest vastutavad isikud on kohustatud kogunemispunktis ette kandma evakuatsiooni tulemustest tuleohutuse eest vastutavale isikule).
60.6. Kui selgub, et mõni inimene on jäänud ohutsooni ning tema päästmine on raskendatud kõrge temperatuuri ja suitsu suure tiheduse tõttu, siis tuleb sellest päästemeeskonna saabudes koheselt teavitada tulekustutus- ja päästetööde juhti.
60.7. Tulekahju avastamisest alates kui see on võimalik, tuleb korraldada tule kustutamine ja vara evakueerimine nende töötajate poolt, kes ei ole hõivatud inimeste evakueerimisega.
60.8. Talvisel ja külmal aastaajal on soovitav evakueeritud inimesed juhatada sooja ruumi.
60.9. Evakueerimisel on kasulik teada :
1) inimeste evakueerimisel on kõige tähtsam viimastes säilitada rahu;
2) paanikasse sattunud inimesed alluvad kergesti ja täidavad käsklusi mõtlemata nende sisule;
3) evakueerimist juhtides tuleb rääkida võimalikult rahuliku ja valju häälega, püüdes haarata initsiatiivi;
4) säilitada rahu ja vältida paanika tekkimist;
5) prioriteediks evakueerimisel peab olema – ohtlikus tsoonis viibivad inimesed esimesena;
6) liikumine treppidel ja evakuatsiooniteedel (ukseavad) peab olema tasakaalukas ja rahulik;
7) ohtlikud situatsioonid tekivad kitsastes kohtades (ukseavad jms), kus suur hulk inimesi püüab kiiresti kitsaskohast läbi minna. Sellistes kohtades on eriti oluline rahustada kaastöötajaid.
60.10. Näpunäiteid juhuks kui olete sattunud väljapääsmatusse olukorda ehk päästetavaks :
1)  püüdke säilitada enesevalitsus ja olla rahulikud;
2) kui ruumist pole võimalik lahkuda, sulgege uks (viimast lukustamata), toppige uksepilud ja ventilatsiooniavad võimaluse korral kinni veega niisutatud riidega;
3) liikudes suitsuses ruumis või koridoris ärge seiske püsti, vaid liikuge seina ääres kas neljakäpukil või roomates, sest põranda ligidal on suitsu tihedus väiksem;
4) anna päästemeeskonnale enda asukohast märku kõigi võimalike vahendite abil.

XII  TULETÕRJEVAHENDITE KASUTAMISE JA TULEKUSTUTUS- JA

PÄÄSTEMEESKONNA JUHIGA TEHTAVA KOOSTÖÖ KORD

61. Tulekahju korral arvesta eelkõige põlemise suurust ja põlevmaterjali liiki (põlevvedelik, tahke põlevmaterjal jne).
62. Tulekustutiga töötamisel pea meeles:
62.1. võta tulekustuti ja vaata mida sellega võib kustutada (märgitud tulekustutile) ning lähene põlengule ohutu kauguseni ja rakenda tulekustuti tööle vastavalt kasutusõpetusele;
62.2 kasutades pulberkustutit hoia kustutusvoolikut kinni võimalikult otsast (mitte korpuse lähedalt), kuna nii kontrollid paremini kustutusjoa suunda;
62.3. välitingimustes kustutades seisa tulekahjukohas ülalpool tuult;
62.4. tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb kustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise kohta nö pühkivate liigutustega, kattes eseme pinna kustutusainega;
62.5. lahtises ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu mahuti siseseina;
62.6. mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järk-järgult katta kustutusainega kogu põlev pind;
62.7. kasutades süsihappegaaskustutit jälgi, et käsi või muu kehaosa ei satuks kustutusjoa mõjusfääri;
62.8. kasutades süsihappegaaskustutit tuleb koheselt peale tulekolde likvideerimist ventileerida ruumid;
62.9. kasutades süsihappegaaskustutit tuleb teda hoida võimalikult vertikaalses asendis, et mitte takistada kustutusagendi normaalset väljumist lehtrist.
63. Tuletõrje- ja päästekomando saabumisel teatage selle juhile:
63.1. mis ja kui suures ulatuses põleb;
63.2. kas hoonesse on jäänud inimesi, kui suur on neid ähvardav oht ja kas on kannatanuid;
63.3. millist teed pidi jõuab kõige paremini kannatanuteni (tulekoldeni) ning umbkaudne teepikkus (meetrites);
63.4. muud tulekahjuga kaasnevad ohud;
63.5. elektrikilpide asukohad ( koht, kust saab elektri hoonest või hoone osast välja lülitada );
63.6. ärge lahkuge sündmuskohalt kuna päästeteenistusel võib vaja minna lisainformatsiooni objekti iseärasuste kohta.
64. Tuleohutuse eest vastutav isik või töötaja, kes juhtis kustutustöid ja evakuatsiooni on peale päästeteenistuse saabumist kohustatud :
64.1. teatama kõik tarvilikud andmed põlemiskolde, selle kustutamiseks rakendatud abinõude ning ruumides tulekahju likvideerimisega seotud inimeste kohta;
64.2. teatama puuduolevate inimeste arvu ja nende oletatava asukoha hoones;
64.3. konsulteerima kustutustööde juhti põleva objekti iseärasuste kohta;
64.4. vajadusel eraldama tulekahju kustutamisega ja vara evakueerimisega seotud töödeks tööjõu;
64.5. organiseerima tulekustutus–ja päästetööde juhi nõudmisel mitmesuguste kommunikatsioonide välja – ja ümberlülitusi.

Lisad

Korruste plaan (Lisa 1).
Ametnike allkirjad tuleohutusjuhendiga tutvumisel (Lisa 2)