Sisekorraeeskiri

KINNITATUD

Halliste vallavanema
12. jaanuari 2010
käskkirjaga nr 21.2-1/1
Muudetud:
Halliste vallavanema 30.08.2011
käskkirjaga nr 21.2.-1/3

HALLISTE VALLAVALITSUSE SISEKORRAEESKIRI
I      ÜLDSÄTTED

1. Sisekorraeeskirja reguleerimisala

1.1. Käesolev sisekorraeeskiri kehtestab Halliste Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) teenistujate käitumisreeglid teenistussuhetes ja ametiruumides. Teenistusse võtmisel tutvustatakse teenistujale sisekorraeeskirja, mille kohta võetakse temalt allkiri ning tagatakse võimalus sisekorraeeskirjaga igal ajal tutvuda.

1.2. Sisekorraeeskirjaga määratakse kindlaks:
1.2.1. üldised käitumiseeskirjad ametiruumides;
1.2.2. tööajakorraldus;
1.2.3. teenistusest puudumisest teatamise kord;
1.2.4. palga ja toetuste maksmise kord;
1.2.5. teenistuslähetuse kord;
1.2.6. teenistuja kohustused ja teenistusalaste korralduste andmise ja täitmise kord;
1.2.7. töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised;

II  AMETNIKE ÜLDISED KÄITUMISREEGLID JA KÄITUMISEESKIRJAD AMETIRUUMIDES

2. 1. Ametnike üldised käitumisreeglid

2.1.1. Teenistuja on kohustatud kinni pidama avaliku teenistuse seaduse lisas 1 toodud „Avaliku teenistuse eetikakoodeksi“ nõuetest.
2.1.2. Ametialased teenistuskohustused, vastutus ja õigused on sätestatud teenistuja ametijuhendis.
2. 2 Vallavalitsuse ametiruumide kasutamine
2.2.1. Vallavalitsuse ametiruume võib kasutada ainult vastavalt sihtotstarbele.
2.2.2. Ametiruumides ei tohi kasutada ega hoida ohtlikke, lehkavaid või mürgiseid aineid, v.a bürooseadmete tööks ja hoolduseks hädavajalikud kogused.
2.2.3. Ametiruumidesse ei ole lubatud tuua kõrvalisi ja tööd segavaid asju.
2.2.4. Ajal, mil teenistujad ei viibi ametiruumides, on ruumid suletud. Tööpäeva lõpul pannakse ametiruumid elektroonilise valve alla.
2.2.6. Väljaspool tööaega ametiruumides tööga mitteseonduvatel põhjustel viibimine on reeglina keelatud.
2.2.7. Punktis 2.2.5. nimetatud ajal, puhkepäevadel ja riigipühadel ametiruumides viibimine tuleb kooskõlastada vahetu ülemusega.
2.2.8. Vallavalitsuses on suitsetamine keelatud.

III TÖÖAJAKORRALDUS

3.1. Üldine tööajakorraldus

3.1.1. Vallavalitsuses on kahe puhkepäevaga viiepäevane töönädal, kusjuures puhkepäevad antakse üksteisele järgnevatel nädalapäevadel. Reeglina on puhkepäevadeks laupäev ja pühapäev.
3.1.2. Töönädala pikkus on 40 tundi ehk 8 tundi päevas.
3.1.3. Tööpäev algab esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev kell 8.00 ja lõpeb 17.00 ning reedel algab 8.00 lõpeb 15.20.
3.1.4. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.
3.1.5. Teiste “Pühade ja tähtpäevade seaduse” paragrahvis 2 nimetatud riigipühadele eelnevat tööpäeva lühendatakse ühe tunni võrra.
3.1.6. Lõunavaheaja pikkus on 40 minutit ning seda on teenistujatel õigus kasutada pärast 4 tundi kestnud töötamist üldjuhul kella 12.00-12.40-ni.
3.1.7. Teenistujatel on õigus muudele tööpäevasisestele vaheaegadele, kui see on ette nähtud seadusega. Kui teenistuja tööülesannete hulka kuulub töötamine kuvariga, siis puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast.
3.1.8. Teenistuja isikliku põhjendatud kirjaliku avalduse alusel, mis on kooskõlastatud vahetu ülemusega, on võimalik kehtestada muudatused tööaja režiimis. Muudatused tööaja režiimis kehtestatakse vallavanema käskkirjaga.

3.2. Tööajaarvestus

3.2.1. Teenistujate tööaja arvestust peab vallasekretär vormikohase tööajatabeli alusel. Täidetud tööajatabel esitatakse pearaamatupidajale.
3.2.2. Muudatustest tööajatabelis teatab tabelipidaja viivitamatult pearaamatupidajat ja esitab muudetud tööajatabeli.
3.3. Puhkus
3.3.1. Põhi- ja lisapuhkust antakse vastavalt “Töölepingu seadusele” ja “Avaliku teenistuse seadusele”.
3.3.2. Vallasekretär koostab esimese kvartali jooksul igal kalendriaastal käesoleva aasta puhkuse ajakava ja teeb selle teatavaks esimese kvartali jooksul.
3.3.3. Teenistujad on kohustatud soovid puhkuse kasutamiseks esitama vallasekretärile hiljemalt 20. veebruariks.
3.3.4. Puhkuste ajakava koostamisel lähtutakse töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral töötajate soove.
3.3.5. Puhkuste ajakavad kinnitatakse vallavanema käskkirjaga
3.3.6. Väljaspool puhkuste ajakava antav puhkus vormistatakse vallavanema käskkirjaga teenistuja avalduse alusel, mille teenistuja on kohustatud esitama vähemalt 5 tööpäeva enne kavandatava puhkuse algust.
3.3.7. Palgata puhkus antakse poolte kokkuleppel teenistuja kirjaliku avalduse alusel vahetu ülemuse nõusolekul vallavanema käskkirja alusel.

IV  TEENISTUSEST PUUDUMINE

4.1 Teenistusest puudumine

4.1.1. Lühiajaliseks (kuni tööpäeva ulatuses) isiklikel põhjustel teenistuskohalt eemalviibimiseks annab loa teenistuja vahetu ülemus, tagades ühtlasi asutuse tavapärase tegevuse.
4.1.2. Pikemaajaliseks isiklikel põhjustel teenistusülesannetest vabastamiseks esitab teenistuja vahetu ülemuse kaudu teenistusse võtmise õigust omavale isikule kirjaliku avalduse teenistussuhte (töölepingu) peatamiseks. Teenistussuhte peatumine vormistatakse käskkirja või vastava töölepingu kandega, mille koopia edastatakse teenistujale ja vanemraamatupidajale.
4.1.3. Teenistusse ilmumata jätmisest mistahes põhjusel on teenistuja kohustatud koheselt teavitama oma vahetut ülemust ja vallavanemat. Töövõimetusleht esitatakse pearaamatupidajale tööle naasmise päeval. Teenistuja haigestumisel puhkuse ajal, mis on puhkuse kasutamist takistavaks asjaoluks, tuleb sellest koheselt teavitada vallavanemat ja pearaamatupidajat.

V PALGA JA TOETUSTE MAKSMINE

5.1. Palgaarvestusaeg

Palgaarvestusaeg on kalendrikuu.
5.2. Palga ja toetuste maksmine
5.2.1. Palka makstakse teenistujale vastavalt kokkuleppele üks kord kord kuus 28. kuupäeval. Palk kantakse teenistuja kirjaliku avaldusega teenistuja poolt osutatud pangakontole. Kui osundatud panga poolt on ülekannete eest kehtestatud teenustasu, kannab pangaülekande kulud vallavalitsus. Palgapäeva langemisel puhkepäevale makstakse palk välja puhkepäevale eelneval tööpäeval.
5.2.2. Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.

VI  TEENISTUSLÄHETUSE KORD

6. Teenistuslähetus

6.1. Teenistuslähetus (edaspidi lähetus) on kindlaksmääratud ajavahemikul vallavanema käskkirja alusel toimuv teenistuja suunamine teenistusülesande täitmisele väljapoole alalise teenistuskoha asukohta. Teenistuja lähetamine välisriiki loetakse välislähetuseks.
6.2. Ühe kalendripäeva piires toimuv lähetus loetakse ühepäevaseks lähetuseks.
6.3. Teenistujale hüvitatakse lähetuse kulud ja päevaraha Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras 5 päeva jooksul pärast vajalike dokumentide esitamist raamatupidamisosakonda.

VII TEENISTUJA KOHUSTUSED NING TEENISTUSALASTE KORRALDUSTE ANDMISE JA TÄITMISE KORD

7. Teenistujate kohustused

7.1. Teenistuskohustused ja tööülesanded on kindlaks määratud seaduste, määruste, ametijuhendite, muude õigusaktide ning töölepingutega.
7.2. Teenistuja on kohustatud täitma:
7.2.1. täpselt ning ilma erikorraldusteta teenistuskohustusi ja tööülesandeid, mis tulenevad teenistuse iseloomust või teenistuse üldisest käigust;
7.2.2. vahetu ülemuse või kõrgemalseisva ülemuse ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametikohast.
7.3 Lisaks punktides 7.1 ja 7.2 sätestatule on teenistuja kohustatud täitma seaduses, haldusaktis ja töölepingus ettenähtud teisi, siin loetlemata kohustusi ning lisaks hoiduma tegudest, mis takistavad teistel teenistujatel oma teenistuskohustuste täitmist, kahjustavad valla või kaasteenistujate vara, ning tegema endast sõltuva, et tema tegevus ei kahjustaks kolmandate isikute vara.

8. Teenistusalaste korralduste andmine

8.1. Teenistusalaseid korraldusi (nii ametikohast tulenevaid kui ka ühekordseid ametikohast mittetulenevaid) annab vahetu ülemus. Kõrgemalseisev ülemus annab teenistusalaseid korraldusi üldjuhul vahetu ülemuse kaudu. Korralduse saamisel kõrgemalseisvalt ülemuselt informeerib teenistuja sellest esimesel võimalusel vahetut ülemust.
8.2. Vallavanem võib anda teenistujale korralduse täita ajutiselt tema teenistusülesannete hulka mittekuuluvaid ülesandeid, kui see on vajalik loodusõnnetuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks, samuti õnnetusjuhtumi, vara hävimise või riknemise ärahoidmiseks, välja arvatud, kui ülesande täitmine on teenistujale tervise tõttu vastunäidustatud või ilmselt ei vasta tema võimetele.
8.3. Korraldused võivad olla suulised või kirjalikud.
8.4. Suulisi korraldusi annab korralduse andja isiklikult.
8.5. Kirjalikud korraldused vormistatakse eraldi või resolutsioonina teisele dokumendile või e-kirjana ja tehakse teatavaks vastavalt vallavalitsuse asjaajamiskorrale.

9. Ajutiselt äraoleva ametniku asendamine

9.1. Ajutiselt äraolevat ametnikku asendab ametnik, kellele asendamise kohustus on pandud ametijuhendiga. Vajadusel võib vallavanem või vahetu ülemus anda alluvatele ametnikele ühekordseid teenistusalaseid korraldusi ajutiselt äraoleva ametniku ülesannete täitmiseks.
9.2. Edasilükkamatutel asjaoludel, kui asutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud, võib vallavanem või ametisse nimetamise õigust omav isik ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks jagada äraoleva ametniku ülesanded teiste ametnike vahel või panna äraoleva ametniku ülesanded teisele ametnikule, kuid mitte rohkem kui kaheks kuuks kalendriaastas.
9.3. Ametnik võib käesoleva eeskirja punktis 9.2 nimetatud asendamisest keelduda, kui nende ülesannete täitmine on talle tervise tõttu vastunäidustatud või eeldab kõrgemat kvalifikatsiooni või teistsugust erialast ettevalmistust. Ametniku kirjalikul nõusolekul võib asendamine kesta kauem kui kaks kuud.

10. Avaldamisele mittekuuluva teabe hoidmine ja isikuandmete töötlemise üldnõuded

10.1. Teenistuja peab nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraelu puudutavaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.
10.2. Isikuandmete töötlemise üldnõuded
10.2.1. Teenistujad lähtuvad isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduses sätestatud isikuandmete töötlemise nõuetest ning rakendavad seaduses sätestatud turvameetmeid, kaitsmaks isikuandmeid juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise ja volitamata töötlemise eest.
10.2.2. Teenistujad on kohustatud tagama isikuandmeid sisaldavate andmekandjate hoidmise tööruumides viisil, mis ei võimalda kõrvalistel isikutel isikuandmetega tutvuda, lukustades lahkudes tööruumi, milles isikuandmeid sisaldavaid andmekandjaid hoitakse ning paigutades tööpäeva lõppedes isikuandmeid sisaldavad andmekandjad selleks ettenähtud piiratud juurdepääsuga asukohta.

10.3. Isikuandmete töötlemine väljaspool asutust

10.3.1. Isikuandmeid sisaldavate andmekandjate töötlemisel väljaspool asutust peab teenistuja tagama, et on välistatud kõrvaliste isikute juurdepääs andmekandjale, mille tulemusena saaks toimuda isikuandmete omavoliline lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine.
10.3.2. Delikaatseid isikuandmeid (vt isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2) võib väljaspool administratiivala töödelda juhul, kui töötlemiskohas on tagatud järgmised nõuded: tuletõrjesignalisatsioon, valvesignalisatsioon, lukustatav kapp, kuhu tuleb panna andmekandjad ruumist lahkudes. Kõrvaliste isikute juurdepääs kapile peab olema välistatud.

VIII TÖÖTERVISHOIU, TÖÖOHUTUSE JA TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED
  1. Tööohutusealane instrueerimine

Teenistujat, kes asub teenistuskohale, kus on seaduse või muu õigusaktiga ette nähtud instrueerimine, instrueerib enne ametisse nimetamist või temaga töölepingu sõlmimist vallavalitsuse töökeskkonna spetsialist.

  1. Vallavalitsuse ülesanded töötervishoiu ja tööohutuse alal

Vallavalitsus:

11.1. jälgib, et teenistuja teeks ainult neid töid, mille tegemiseks ta on saanud väljaõppe ja omab vastavat kvalifikatsiooni;
11.2. kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu;
11.3. tagab teenistujatele tervislikud ja ohutud töötingimused, sealhulgas nõutava temperatuuri, õhuniiskuse, ventilatsiooni ja valgustuse tööruumides, vallavalitsuse territooriumil puhastatud ja liivatatud liikumisteed talvetingimustes;
11.4. korraldab regulaarselt teenistujatele, keda on teenistusse asumisel instrueeritud, tööohutusealaste teadmiste kontrolli, vajadusel väljaõpet ja täiendõpet;
11.5. tagab esmaabivahendite olemasolu ja määrab isiku, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest;
11.6. määrab teenistuja vajadusel esmaabi andmiseks ja tagab talle väljaõppe;
11.7. varustab teenistujaid ettenähtud kaitsevahendite, puhastus- ja pesemisvahendite, kui töö laad seda nõuab;
11.8. koostab ja kinnitab ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning nõuab kinnipidamist töökeskkonnaalastest õigusaktidest, ametijuhenditest;
11.9. selgitab, kuidas toimida õnnetuse, tulekahju ja pommiähvarduse korral ning kuidas ja milliseid abivahendeid kasutada;
11.10. selgitab 7 tööpäeva jooksul kõik tööõnnetusega seotud asjaolud ja pärast asjaolude selgitamist koostab 3 tööpäeva jooksul tööõnnetuse raporti;
11.11. täidab tööinspektsiooni ja teiste järelevalveorganite ettekirjutusi ja korraldusi;
11.12. nimetab ametisse töökeskkonnaspetsialisti;
11.13. korraldab töökeskkonnavolinike valimise vallavalitsuses.

12. Teenistuja õigused töötervishoiu ja tööohutuse alal

12.1.Teenistujal on õigus:

12.1.1. nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
12.1.2. saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
12.1.3. tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
12.1.4. keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
12.1.5. nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
12.1.6. saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;
12.1.7. valida töökeskkonnavolinik;
12.1.8. pöörduda töökeskkonnavoliniku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust;
12.1.9. teha töökeskkonnavoliniku kaudu ettepanekuid töökeskkonna paremaks kujundamiseks.

  1. Teenistuja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse alal

13.1. Teenistuja on kohustatud:

13.1.1. osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
13.1.2. järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
13.1.3. läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
13.1.4. kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
13.1.5. tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
13.1.6. kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, samuti tema enda tervisehäirest;
13.1.7. täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalaseid korraldusi.
13.2. Teenistujal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.