Mammograafiabuss tuleb Viljandimaale

Alates aprilli kuust on Viljandimaal liikvel mammograafiabuss, mis ootab sihtrühma naisi rinnavähi sõeluuringule. Mammograafia on oma olemuselt rinnanäärme uuring, mida viiakse läbi spetsiaalse rindade uurimiseks loodud röntgenaparaadi abil.

Kuigi rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja on see varajases staadiumis avastamise korral teiste kasvajatega võrreldes siiski suhteliselt hästi ravitav.

Rinnavähi tekkimise täpsed põhjused ei ole teada, kuid rinnavähi risk tõuseb vanuse suurenedes. Eriti tähelepanelikud peaksid olema naised, kelle suguvõsa naisliinis on esinenud rinnavähki või kellel esineb muid riskitegureid, nagu varane menstruatsioonide algus, hiline menopaus, mittesünnitamine või esmasünnitamine pärast 30. eluaastat. Riskiteguriteks peetakse ka rasvumist, suitsetamis ja sagedast alkoholi tarvitamist.

  1. aastal on rinnavähi sõeluuringule oodatud 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965 ja 1967 aastal sündinud ravikindlustatud naised. Nimetatud aastatel sündinud naistel ei ole vaja uuringule minemiseks saatekirja. Vajalik on vaid eelnev registreerimine, mida saab teha telefonil 731 9411.

Naised, kes ei kuulu sel aastal sihtrühma saavad samuti uuringul osaleda, kuid selleks on vaja eelnevalt saatekirja.

Lisainfot mammograafiabusside ajakava kohta leiab www.haigekassa.ee

Mammograafiabusside ajakava Viljandimaal:

17.-18. aprill Nuia Perearstikeskuse ees

19.-20. aprill Abja Paluoja (Pärnu mnt.30)-Abja vallamaja juures

21.aprill-10.mai AS Viljandi Tervisekeskus (Turu 8/10)

11.-12. mai Suure-Jaani (Lembitu 42)

XIII Sakala Mängud 2017!

Head Viljandimaa Omavalitsused ja ajaloolise Sakalamaa koosseisu kuulunud omavalitsused.

Viljandimaa Spordiliit koostöös Viljandimaa Omavalitsuste Liiduga korraldavad  XIII Sakala Mängud.
Mängud toimuvad 18.-21.mai 2017.a. Viljandi Spordibaasides, Suure-Jaani kooli võimlas ja Mõisaküla Kooli võimlas.
Kutsume teid omavalitsuse sportlasi osalema üheteistkümnel spordialal.
Lisana kaasas mängude juhend.

Info XIII Sakala Mängude kohta saab kodulehelt http://www.spordiliit.viljandimaa.ee/est/XIII_Sakala_M__ngud_2017

XIII_SM_juhend_2017

Osalemissoovist teavita:

Mari Kahu
kahvimari@gmail.com
tel. 53 403 849

Liikumispiirang valla teedel

Halliste Vallavalitsuse

KORRALDUS                                                                                           13.  märts 2016 nr 65

Liikumispiirang valla teedel

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja ehitusseadustiku §97 lõike 2 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri määrusega 14.07.2015 nr 92 „Tee seisundinõuded“ §18  ning tulenevalt ilmastikuoludest tekkinud teede kandevõime kaotusest

Halliste Vallavalitsus annab k o r r a l d u s e:

  1. Kehtestada liikumispiirang Halliste vallale kuuluvatel ning avalikus kasutuses olevatel teedel alates 13. märtsist 2017 mootorsõidukitele, mille tegelik mass ületab 8 tonni v.a operatiiv- ja lepingulised veod, sõitmine kuni teede kandevõime taastumiseni.
  2. Vältimatu veo korral taotleda Halliste Vallavalitsuselt kirjalik nõusolek liikumispiirangu ajal teede kasutamiseks.
  3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
  4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul Tartu Halduskohtus (Kalevi 1, Tartu 51010) arvates korralduse teatavakstegemisest.

Ene Maaten
Vallavanem                                         Kaarin Sarapuu
Vallasekretär

 

 

Korteriühistu asutamine

Miks on korteriühistu vajalik? Korteriühistu kaudu on kõikidel korteriomanikel võimalik ühiselt majandades tagada elamu kasutuskõlblikkus, väärtus, nõuetekohane haldamine ja hooldamine. Korteriühistu kaudu on võimalik kaasata elamu parendamisse kõik korteriomanikud, ühistu luuakse kõikide korteriomanike huvide esindamiseks. Toimiv ühistu saab sõlmida lepinguid erinevate teenuste osutajatega ühistu, mitte ühe korteriomaniku nimel. Ühistu võimaldab juurdepääsu Kredexi toetusmeetmele ja annab võimaluse võtta pangast laenu suuremate renoveerimistööde tegemiseks. Alates 2018 aastast on korteriühistu loomine ka väikestes kortermajades kohustuslik. Mida on tarvis teada korteriühistu kohta? Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning mittetulundusühingute seadus. Vastuolu korral kehtib korteriühistuseadus. Korteriühistu võib asutada nii ühe kui ka mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja majandamiseks. Korteriühistu asutamine toimub korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Korteriühistu on sundühistu – kui ta on nõutava enamuse otsusel loodud, kuuluvad sellesse kõik selle maja korteriomanikud. Korteriühistud kantakse koos teiste mittetulundusühingutega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

Kuidas korteriühistu asutada? Esimeseks sammuks ühistu loomisel on korteriühistu asutamiskoosoleku kokkukutsumine ja asutamiskoosoleku päevakorra kinnitamine. Asutamiskoosolekul valitakse koosoleku juhataja ja protokollija, otsustatakse korteriühistu asutamine ja nime valimine, võetakse vastu põhikiri. Asutamiskoosolekul kehtestatakse ka ühistu osamaks. Osamaks on sissemakse, mille iga korteriühistu liige maksab korteriühistu moodustamisel. Nendest maksetest tekib korteriühistu osakapital ehk vara. Ühistu osakapital peab olema vähemalt sama suur kui ühistu ühe kuu kulud. Tegemist on ühekordse maksega, mis jääb ühistu arvele.

Äärmiselt oluline on arvestada, et asutamiskoosolekul peab kohal olema suurem osa korteriomanikest – 50 % pluss üks tingimusel, et enamusele kuulub ka mõtteliste osade kaudu enamik korteriomandite mõttelistest osadest. Nõutavad dokumendid, mis asutamiskoosolekul vormistada tuleb: • asutamiskoosoleku protokoll; • asutamiskoosolekust osa võtnud korteriomanike nimekiri; • korteriühistu liikmete nimekiri; • korteriühistu põhikiri; • juhatuse liikme kirjalik nõusolek juhatuse liikmeks astumise kohta; • avaldus registriosakonnale; • korteriühistu sidevahendite loetelu. Kõikide dokumentide koostamisel ja vormistamisel võib abi küsida vallavalitsuselt.

Korteriühistu registreerimine Kui korteriomanikud on otsustanud korteriühistu asutamise, tuleb vastavasisuline avaldus teha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja tasuda ühistu registrisse kandmise eest riigilõiv summas 20 eurot. Korteriühistu registrisse kandmiseks tuleb esitada registripidajale järgmised dokumendid: 1) digitaalallkirjastatud või kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud allkirjadega avaldus ühistu registrisse kandmise taotlusega, mis on adresseeritud kohtu registriosakonnale ja peab sisaldama järgmisi andmeid: • ühistu nimi (nimes peab olema täiend „korteriühistu“) • ühistu aadress (korteri ja maja nr; tänav või talu; asula, omavalitsuse ja maakonna nimi ning postisihtnumber) • põhikirja kinnitamise aeg • juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid (Eesti koodi puudumise korral sünniaeg) • kui juhatuse liikmete õigust esindada ühistut üksinda on piiratud ühise esindusõiguse reeglitega või keeluga teha suuremaid varalisi tehinguid ilma üldkoosoleku nõusolekuta (vt täpsemalt mittetulundusühingute seaduse § 27), siis selliste piirangute kirjeldus. Registrisse ei saa teha kannet, mis jätaks juhatuse liikme täiesti esindusõigusest ilma. Juhatuse esimehe otsustab ühistu, registrisse kantakse kõik juhatuse liikmetena 2) asutamiskoosoleku protokoll; 3) põhikiri, millele on alla kirjutanud asutamiskoosolekul selle vastuvõtmise poolt hääletanud. Põhikiri peab sisaldama mittetulundusühingute seaduse §-s 7 nimetatud andmeid. Lisaks tuleb ära näidata häälte jagunemine ühistu üldkoosolekul ning see, mis alustel ja korras tasuvad liikmed ühiseid majandamiskulusid. Põhikirjas võib olla rohkem sätteid, kui seadus nõuab, kuid need ei tohi olla seadusega vastuolus 4) ühingu sidevahendite numbrid (telefon, telefaks, e-posti aadress jm) eraldi lehel; 5) täielik korteriühistu liikmete nimekiri (igaühe kohta nimi, isikukood või sünniaeg, liikmeks astumise aeg, korteri number, liikmele kuuluv häälte arv ja tema osamaksu suurus); 6) vallasomandit tõendav dokument korterite kuuluvuse kohta või kui tegu on kinnistusraamatusse kantud korteriomanditega, siis kinnistusraamatu väljavõte korteriomandite kuuluvuse kohta. 7) riigilõivu tasumise tõend.