Kaarli ja Uue-Kariste rahvamajas toimuvad:

KAARLI RAHVAMAJAS:

5. mail kell 11.00 „Teeme ära!“ talgupäev Kaarli rahvamajas. Kaasa hea tuju!
1. juunil  Halliste piirkonna lastekaitsepäev.
23. juunil  Kaarli rahvamaja jaanituli. Kavas jaanimängud suurtele ja väikestele.

UUE-KARISTE RAHVAMAJAS:

18. mail  kell 17.00 ÜHISÜRITUS Klubi 60+ hooaja lõpetamine.
Esinejad Pärnust – Mõnusa Muusika Ansambel ja
lauluansambel Kadri
Õhtu jätkub Mulgi külamuuseumis ajalootunniga
“Öös on pidu”.
Ühisürituse osalustasu 5.-

Halliste raamatukogus

23. aprillist – 20. maini raamatunäitus „Eesti lugu“

2. maist – 31. maini raamatunäitus „Minu kallis ema.

Avatud:

ESMASPÄEVAL      10.00 – 17.00
TEISIPÄEVAL           10.00 – 17.00
KOLMAPÄEVAL    10.00 – 18.00
NELJAPÄEVAL        10.00 – 17.00
REEDEL                       10.00 – 16.00
Iga kuu teisel teisipäeval kell kell 14.00 toimub raamatute laenutus Uue-Kariste rahvamajas.

Halliste Põhikool teatab!

Halliste põhikooli II. korrusel on EV-100 tähistamiseks avatud Noorte Kotkaste Halliste rühma viimaste aastate tegevust kajastav fotonäitus, mis jääb vaatamiseks kooliaasta lõpuni. Pildid pärinevad rühma juhtide varamust. Eraldi nurk on kotkaste endi loomingule. Näituse teostumist toetas Noorte Kotkaste Sakala ringkond ja Halliste põhikool.

Kohtumine Viljandimaa peredega-hoolduspered!

Tähelepanu!

Kõik eestkoste-, hooldus- ja lapsendajapered ning need, kes soovivad rohkem teada saada hoolduspere võimaluse kohta, on oodatud kohtumisele 03.05.2018 KELL 16:30 Päikesekillu Perekeskusesse (Posti 24, Viljandi linn)
Kohtumisel arutatakse, millised on perede ootused toetavatele teenustele ning hooldusperede hindamisest, hoolduspereks saamisest jmt.

Palun anna teada enda osalemissoovist:
tel: 5393 7684 või ave.alliksaar-tamm@sotsiaalkindlustusamet.ee

LAPSE KINDLUS ON PEREKOND

 „…oleme juba mitu aastat olnud lapsendamise järjekorras ja kuna lapsendamise registris on peale meie veel 250 peret, kes last ootavad, siis otsustasime, et kuna on palju lapsi, keda lapsendada ei saa, aga kes vajaksid peret ja tuge oma kasvamisele, siis oleme valmis ka hoolduspereks olema…“.*

Kes ja kuidas saab hoolduspereks?

Sotsiaalkindlustusamet otsib täna aktiivselt neid peresid, kes tunnevad endas soovi hoolduspereks saada või vähemalt kaaluvad seda võimalust. Meie Eesti neljas piirkonnas töötavad asendushoolduse spetsialistid on valmis huvilistega kohtuma ja hoolduspereks saamisega seotud küsimustele vastuste leidmisel toeks olema. Peale esmavestlust, kus arutatakse vastastikuseid ootusi, hoolduspereks saamise soovi ja motiive ning antakse ülevaade edasistest sammudest ja tugiteenustest, saab üks vanematest esitada Sotsiaalkindlustusametile hoolduspereks saamise sooviavalduse.

Peale sooviavalduse esitamist lepitakse potentsiaalse hooldusperega kokku kodukülastus ja pereuuringu läbiviimine, mille raames tutvutakse pere elamistingimustega ja kogutakse perekonna kohta põhjalikumat teavet. Vestluse tulemusel valmib kirjalik kokkuvõte, kuhu lisatakse uuringu läbiviija soovitused ning hinnang pere valmisolekule ja suutlikkusele lapse kasvatamisega toime tulla. Hoolduspereks soovijatel tuleb läbida ka Eestis tunnustatud eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperedele kohandatud koolitusprogramm PRIDE.

Hoolduspere sooviavaldus ja sellega kaasnevad dokumendid kantakse üleriigilisse hooldusperede andmeregistrisse. Kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatel, kes otsivad lapsele hooldusperet, on võimalik registris oleva perekonnaga ühendust võtta ja hoolduspereks olemise võimalust juba täpsemalt ja põhjalikumalt arutada. Lapse ja perekonna vastastikusel sobivusel sõlmitakse kohaliku omavalitsuse ja perekonna vahel hoolduspere leping.

„…Lapse tulek perre oli väga emotsionaalne ning toimus tegelikult väga lühikese aja jooksul. Puutusime kohe kokku ka lapse perega. Hommikul meile helistati, lõunaajal kohtusime kohaliku lastekaitsetöötajaga ning pärastlõunal läksime lapse perre, kus kohtusime pereliikmetega…“.*

Riik on peredele toeks

Hoolduspereks saamiseks valmistumisel ja ka pärast lapse perre saabumist on perel võimalik kasutada erinevaid tugiteenuseid, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Asendushoolduse kvaliteeditõstmine“ raames. Teenused on tasuta kõigile eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperedele.

Individuaalset psühholoogilist nõustamist saab pere kasutada siis, kui vajab tuge lapse vajadustest lähtuvalt. Lisaks on perel võimalus saada endale mentor, kellega kohtudes on hea arutada näiteks lapse ettevalmistust perre tulekuks, lapse ja pere kohanemist, perekondlikke konfliktisituatsioone ning muid teemasid, mis perele on olulised. Lapsevanemad on alati oodatud ka grupinõustamistele, samuti on lapsevanematel võimalus saada osa temaatilisest toetusgrupist, kus vastava valdkonna spetsialist vastab grupiliikmete jaoks olulistele küsimustele ning teeb teemast ülevaate. Asendushoolduselt või eestkosteperest elluastuvatele noortele korraldab Sotsiaalkindlustusamet tugiisikuteenust.

 „…Kooskasvamine on läinud hästi, kui lapse endaga kaasa võtsime, siis see oli väga emotsionaalne…“. „…Alguses oli talle võõras, kui keegi talle pai tegi, samuti ei tahtnud ta olla süles muul ajal kui ainult süües. Nüüd vaatab ta süles hea meelega raamatuid ja on mõnikord ka niisama. Ta on uuriv ja uudishimulik, väga rõõmsameelne, ei karda ega võõrasta. Pean ütlema, et ta on meile kõigile väga palju andnud ning rõõmu pakkunud. Ükski tõeliselt tähtis asi pole küll tema pärast tegemata või olemata jäänud…“.*

Lapsed ootavad kodu

Sotsiaalkindlustusamet soovib panustada perede toetamisse, et suureneks perepõhise asendushoolduse osakaal ning iga laps, kes mingil põhjusel ei saa kasvada oma sünniperes, leiaks endale armastava ja hooliva perekonna. Kui te tunnete, et see teema teid kõnetab, või teate kedagi, kes võiks hoolduspereks saamise vastu huvi tunda, siis võtke palun julgelt ühendust Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonnaga. Asendushoolduse kohta saab täpsemalt lugeda ka ameti veebilehelt.

„…Suhted on ainsad, mis kestavad igavesti. Perspektiivis pean ma hooldusperet selliseks toetavate lähedaste suhete hälliks. Ka siis, kui ollakse juba täiskasvanu… Me kõik vajame enda kõrvale eri eas inimesi, võimalust anda ja vastu võtta, armastada ja olla armastatud.“.*

*Oma kogemusi ja tundeid kirjeldab üks vahva lapsendaja- ja hoolduspere.

Nadežda Leosk
Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna asendushoolduse valdkonna juht

 

 

 

Kodutoetus lasterikastele peredele

Sihtasutus KredEx avab lasterikastele peredele suunatud kodutoetuse taotlusvooru 07.05.2018. Taotlusvoor on avatud kuni 11.06.2018.

Riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast  (kaasa arvatud) last ning kelle 2017. aasta keskmine maksustatav tulu ühe leibkonnaliikme kohta on kuni 355 eurot.
Toetusskeemi sihtgrupiks on madala sissetulekuga leibkonnad, kellel puudub kas leibkonna vajadustele vastav eluase või olemasolev eluase ei vasta elementaarsetele elamistingimustele (sealjuures puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus, katus ei ole vettpidav või küttekolded ei taga eluaseme optimaalset siseõhu temperatuuri).

Ühe projekti maksimaalseks toetussummaks on 8 000 eurot. Taotleja, kellele on varasemalt kodutoetust eraldatud mitte rohkem kui ühe korra, võib toetust taotleda kuni 5 000 eurot.

Korduva toetuse taotlemise hetkeks peab eelmine toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja KredExile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.

„Kodutoetus lasterikastele peredele” taotlemise täpsemad tingimused on saadaval KredExi kodulehel.

Toetuskõlblikud tegevused:

· Ehitamisega seonduvad tegevused: eluaseme püstitamine, ümberehitamine või laiendamine, renoveerimine, eluaseme tehnosüsteemide või –võrkude rajamine, muutmine või asendamine, projekti elluviimiseks vajaliku ehitusprojekti koostamisega, omanikujärelevalvega ja ehitusloa taotlemise esitamisega seotud kulude katmine

· Eluaseme soetamine leibkonnale

Nõuded taotlejale:

· Toetuse taotleja on üksikvanem, abielus või vabas kooselus elavad vanemad, lapsendajad, kasuvanemad, eestkostjad ja/või võõrasvanemad, kelle leibkonda kuulub vähemalt kolm kuni 19-aastast (k.a) taotlejaga samal elamispinnal elavat, taotleja praegusest või varasemast kooselust pärinevat bioloogilist, lapsendatud, eestkostel olevat või hoolduslepingu alusel kasvavat last, s.h lapsed, kellele on arstliku ekspertiisi otsusega määratud raske või sügav puue.

NB! Juhul, kui leibkonnas on kaks vanemat, käsitletakse neid koos taotlejana, mõlemad peavad vastama taotlejale esitatavatele nõuetele ning esitama taotluse ühiselt.

· Leibkond peab moodustamise ühise majapidamise ja elama või eluaseme soetamise korral asuma elama toetuse objektiks olevale elamispinnale.

· Taotleja kõik leibkonna liikmed (k.a täiendavad leibkonnaliikmed) on registreeritud rahvastikuregistris  toetuse aluseks olevale elamispinnale. Eluaseme soetamisel, poolelioleva eluaseme püstitamisel või elamiskõlbmatu eluaseme renoveerimisel peavad kõik leibkonna liikmed olema registreeritud ühele aadressile, kus reaalselt elatakse. Nõue ei kehti taotleja leibkonnas kui kasuperes kasvavate laste kohta.

· Taotleja leibkonna 2017. aastal saadud maksustatav tulu leibkonna ühe liikme kohta kuus ei ole suurem kui 355 eurot (v.a. eelnevalt eraldatud kodutoetus).

Maksustatava  tulu (bruto tulu, millelt on maksud maha arvestamata) hulka arvestatakse leibkonna kõikide täisealiste liikmete poolt füüsilise isikuna Eestis ja/või mitteresidendina välisriigis saadud tulu, ettevõtlustegevuse tulemusel saadud dividendid ja omakapitalist tehtud väljamaksed. Sissetulekute tõendamiseks esitatakse KredExile taotleja kõikide täisealiste leibkonnaliikmete maksuandmete tõendid ja/või välisriigi maksuameti poolt väljastatud füüsilise isiku tuludeklaratsioon(id).

· Taotleja või tema kuni 15-aastane laps on toetuse aluseks oleva eluruumi omanik või kaasomanik (ehitamisega seotud tegevuste korral). Kaasomandi puhul toetatakse eluasemetingimuste parandamisele suunatud projektide kulusid proportsionaalselt toetuse saajale või tema kuni 15-aastasele lapsele kuuluva eluaseme kaasomandiosale, sealjuures peab kaasomandisse kuuluva eluaseme puhul olema seatud notariaalne kasutuskord kaasomandi kasutamiseks.

· Taotleja ja/või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei ole rohkem kui üks eluruumina kvalifitseeruv kinnisomand v.a kõrvuti või üksteise peal paiknevad korteriomandid või majaosad, mis on omavahel ühendatud või juhul, kui toetust taotletakse nimetatud elamispindade ühendamiseks. Juhul, kui taotleja omandis on kinnisasi, mis on omandatud pärandvara ühisuse teel, ei võeta seda omandite arvu määramisel arvesse.

· Taotlemise õiguse tekkimiseks ei saa eluaseme omanikust taotlejaks olla isik, kellel on krediidiinfo andmetel võlgnevusi (maksehäireid) suuremas summas kui 1500 eurot, kelle vastu on algatatud täitemenetlus(ed) võlgade katteks, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks ja/või pankroti väljakuulutamiseks, kelle omandis ja toetuse aluseks olevale eluasemele on kinnistusraamatus seatud piiranguid, s.h areste, võõrandamise keelumärget jne.

Eelnimetatud piiranguid ei kohaldata juhul, kui toetusealune elamispind kuulub taotleja kuni 15-aastase lapse omandisse; eluase soetatakse taotleja kuni 15-aastase lapse omandisse; tegemist on abikaasade lahusvaraga, abikaasade vahel on sõlmitud abieluvaraleping ning toetusealune elamispind kuulub abikaasale, kes on eelnimetatud piirangutest vaba;

·  Vähemalt ühe vanema elamisõiguse või elamisloa kehtivusaeg peab ületama  toetuse eraldamisel taotluse rahuldamise otsuses märgitud kohustuste täitmise tähtaega (taotlemisel vähemalt 3 aastat). Nõue kehtib taotlejatest Euroopa Liidu või muu välisriigi kodanikele, kes elavad Eesti Vabariigi territooriumil kehtiva elamisõiguse või elamisloa alusel.

·  Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on algatatud või läbi viidud käesoleva meetme raames eraldatud toetuse tagasinõude menetlus.

Nõutavad dokumendid:

·  taotlus (veebivormil e-teenuste keskkonnas või KredExi vormil);

· Maksuandmete tõendid taotleja kõikide täisealiste leibkonna liikmete 2017. aastal saadud maksustatava tulu kohta Maksu- ja Tolliameti  vormil;

· Tuludeklaratsioon välisriigi maksuametist – esitatakse juhul, kui täisealised leibkonna liikmed töötasid 2017. aastal mitteresidendina välisriigis. Esitatakse koos Eesti Maksu-ja Tolliameti maksuandmete tõendiga, ka juhul, kui 2017. aastal Eestis maksustatavat tulu ei saadud;

· Ehitamisega seonduvate tegevuste korral:

1. Ehitustööde eelarve (veebivormil e-teenuste keskkonnas või KredExi vormil). Ehitustööde eelarve täidab taotleja eelnevalt hangitud hinnapakkumiste alusel;

2. Hinnapakkumised vähemalt kahelt tööde teostajalt, kui tööde teostamiseks kasutatakse teiste isikute teenuseid, hinnapakkumine vähemalt ühelt ehitusmaterjalide müüjalt, kui tööd tehakse ise;

3. 1 – 2 fotot iga ehitustööde eelarvesse märgitud toetusealuse töö/puuduse kohta.

· Eluaseme soetamise soovi korral soovitava eluaseme kirjeldus (veebivormil e-teenuste keskkonnas või KredExi vormil), kuhu märgitakse esialgse nägemusena kinnisvara müügipakkumiste hulgast valitud kinnisasja tüüp, asukoht, suurus, seisukord, sissekolimisvalmidus, remondivajadus ja selle hinnanguline maksumus. Taotluse võib esitada ka konkreetse objekti soetamiseks, mida leibkond kasutab näiteks üürilepingu alusel.
Fotod  soovitavast elamispinnast ei ole nõutavad ning neid esitama ei pea.

Vajadusel esitatavad dokumendid:

· kaasomandi korral notariaalne kasutuskord või kaasomanike vahel sõlmitud kirjalik kasutuskorra kokkulepe koos eluaseme plaaniga

· täiendava leibkonnaliikme puhul õppeasutuse tõend või arstliku ekspertiisi otsus, mis kinnitab leibkonnaliikme vastavust juhendi punktis 1.2.5 toodud nõuetele;

· raske või sügava puudega lapse puhul arstliku ekspertiisi otsus puude määramise kohta;

· kasuvanemaks või eestkostjaks määramise otsus;

· eluruumina mittekvalifitseeruva lisakinnisvara olemasolul vabas vormis eluaseme kirjeldus ja fotod või omavalitsuse tõend, mis kinnitab, et tegemist on eluruumina mittekvalifitseeruva kinnisasjaga;

·  võlanõudja poolt väljastatud tõendid võlgnevuste reaalse jäägi tõendamiseks juhul, kui eluaseme omanikust taotlejal on krediidiinfo andmetel võlgnevusi suuremas summas kui 1500 eurot ning  krediidiinfos kajastatud võlgnevuse ja reaalse võlgnevuse osas on vastuolu, mis võib mõjutada taotleja nõuetele vastavaks tunnistamist. Võla jäägi tõendamine on vajalik vaid juhul, kui võlgnevuse sissenõudmiseks ei ole alustatud täitemenetlust.

Taotlejate isikut tõendavate dokumentide koopiaid, laste sünnitunnistusi, abielutunnistusi või abielutõendeid esitama ei pea.

Taotluse esitamine:

Taotlus koos lisadokumentidega tuleb esitada KredExile digitaalselt allkirjastatuna e-teenuste keskkonnast või e-posti aadressil toetused@kredex.ee või paberkandjal Eesti Posti kaudu tähitud kirjana aadressil „Kodutoetus”, SA KredEx, Hobujaama 4, Tallinn, 10151. Taotlus koos lisadokumentidega esitatakse kompleksselt, kõik nõutavad dokumendid korraga.

Taotlusvooru sulgemise ja taotlusvoorus laekunud taotluste menetlemise järgselt küsib KredEx üksivanemate poolt esitatud ja tingimustele vastavate taotluste osas taotleja elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt hinnangu leibkonna reaalse liikmelisuse kohta.

Toetuse täpsed tingimused on sätestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt kinnitatud juhendis „Kodutoetus lasterikastele peredele”. Juhend, taotlemiseks vajalik info ja korduma kippuvate küsimuste rubriik on leitav KredExi  www.kredex.ee. Lisaküsimuste korral vastavad taotlejate küsimustele kodutoetuse haldurid:

Kersti Saar, tel 6674 109
Aire Oolup, tel 6674 120
Anu Holmberg, tel 6674 110

E-posti aadress toetused@kredex.ee

Päästeameti inspektorid kontrollivad maikuu teisel nädalal tuleohutust kortermajades

Päästeamet viib 7.–11. maini läbi kontrollkampaaniat, mille eesmärgiks on kontrollida korteriühistute tuleohutust ja evakuatsiooniteede läbitavust. Iga piirkonna inspektorid valivad kontrollitavad majad ise välja ja võtavad ühistutega eelnevalt ühendust.

Tegemist on Päästeameti sellel aastal teise kontrollkäiguga kortermajadesse. Jaanuaris toimunud kontrollkäigud näitasid, et kõige suuremaks probleemiks on kortermajade trepikodades hoitavad esemed, mis on ohtlikud ja vastuolus tuleohutusnõuetega. Tulekahju korral saavad esmapilgul ohutuina näivatest esemetest takistused, mis segavad operatiivset väljapääsu. Puudustega kortermaju oli talvise reidi ajal 72%, millest 95 korral alustati ka haldusmenetlust.
Eelmiste kontrollkäikude ajal oli korteriühistutel palju küsimusi, kus ja mida võib trepikojas hoida ja kuidas probleeme lahendada. JOONISELT  leiab vastused enimlevinud küsimustele ning saab teada, mis on korteriomaniku ja mis ühistu kohustused.

Kevadel ja suve hakul toimuvad paljudes ühistutes koristuspäevad ning üldkoosolekud. See on hea võimalus tuleohutusteemat tõstatada ja arutada näiteks võimaluse üle lapsevankrite ja jalgrataste hoiuruumi rajamiseks. Paljud korteriühistud on just kevadel otsustanud tellida suurema konteineri, kuhu saavad elanikud oma ebavajalikke asju viia. Vanematele majaelanikele tuleks seejuures kindlasti pakkuda abi, et ka nemad saaksid vajadusel oma vana mööblit või kodumasinad lasta ära viia.

Tuleohutuse teema on kõigi kortermaja elanike ühine mure, sest tuli ei tunne korteri piire.

 

Riigivara võõrandamise kohta

Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise piirkonnas asuvate kinnisasjade müümiseks.

Pakkumisi saab kirjalikult esitada teate avaldamisest kuni 08.05.2018 kella 10:30 -ni.

Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti kodulehelt aadressiga www.maaamet.ee

või  siit- Teade

Mulgi valla kinnisasjad:

Viljandi maakond Mulgi vald Põlde küla Põllu kinnisasi (10501:001:0307; 2,68 ha; (M)) alghind 6
700.-, tagatisraha 670.-;

* Sihtotstarved: (M) – maatulundusmaa, (S) – sihtotstarbeta maa

 

Riigivara põllumajanduslikuks kasutuseks andmine

Avalik kirjalik enampakkumine

Maa-amet korraldab avalikul kirjalikul enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade kasutamiseks andmist vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord” (Kord).

Pakkumisi saab kirjalikult esitada teate avaldamisest kuni 03.05.2018 kella 10:30ni.

Keskkonnaministri 29.03.2018 käskkirja nr1-2/18/216 alusel antakse põllumajanduslikuks kasutamiseks järgmised riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad:

Viljandi maakond Mulgi vald Niguli küla Nõmmiku kinnisasi (19201:001:0355; 5,68 ha; kasutusala pindala 5,46 ha; (M)) alghind 688.-, tagatisraha 172.-;
Viljandi maakond Mulgi vald Põlde küla Heinamaa kinnisasi (48001:001:0006; 6,68 ha; kasutusala pindala 5,97 ha; (M)) alghind 716.-, tagatisraha 179.-;
* Sihtotstarve: (M) – maatulundusmaa

Enampakkumisel võivad osaleda kõik isikud, arvestades õigusaktides ettenähtud piiranguid.
Enampakkumisel osaleja on kohustatud enne pakkumise tegemist:
1. tähelepanelikult kinnisasja looduses üle vaatama. Kinnisasja võib looduses üle vaadata igal ajal, kui enampakkumisteates ei ole eraldi määratud konkreetse kinnisasjaga tutvumise aega ja tingimusi. Kinnisasja ja seda puudutavate andmetega tutvumata jätmise korral ei saa pakkuja hiljem väita, et ta ei olnud teadlik kinnisasja seisukorrast;
2. tutvuma rendile antava objekti kohta Maa-ameti kodulehel avaldatud infoga, sh kitsenduste kaardil kajastuva info ja kõigi lisatud dokumentidega;
3. tutvuma Maa-ameti kodulehel avaldatud enampakkumise tingimustega. Enampakkumisel osalemise avalduse allkirjastamisega kinnitab osaleja, et on tutvunud ja nõustub kõikide enampakkumise tingimustega;
4. tutvuma Maa-ameti kodulehel avaldatud rendilepingu projektiga;
5. tasuma tagatisraha hiljemalt pakkumise esitamise tähtpäevaks enampakkumisteates märgitud summas ja korras ning esitama tagatisraha tasumise maksekorralduse koopia, millel on märgitud nõutud andmed;
6. esitama tähtaegselt Maa-ametile pakkumise, mis vastab Ametlikes Teadaannetes ja Maa-ameti kodulehel avaldatud tingimustele.
Kinnisasjad antakse põllumajanduslikuks kasutamiseks tähtajaliselt, rendileping lõpeb 01.10.2023.
Enampakkumisel osalemise avalduse soovitame esitada Maa-ameti kodulehel avaldatud teates toodud vormil. Enampakkumisel osalemise avaldusel tuleb märkida:
1) pakkuja nimi;
2) pakkuja isikukood või registrikood;
3) kontaktaadress, kontakttelefon ja olemasolu korral e-posti aadress;
4) rendiobjekti nimetus ja katastritunnus;
5) dokumentide saatmise aadress (postiaadress või e-posti aadress, kuhu enampakkumise korraldaja saadab enampakkumisega seotud teavitused ja dokumendid;
6) numbrite ja sõnadega kirjutatud pakkumissumma täisarvuna eurodes (ilma sentideta). Pakkumine ei tohi olla alla alghinna.
Kui numbrite ja sõnadega kirjutatud summad erinevad, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud summa.
Kui pakkumissumma esitatakse sentidega, võetakse pakkumissummana arvesse vaid täisarvuline summa;
7) nõustumine enampakkumisel osalemise ja kinnisasja kasutamiseks andmise tingimustega, mis on kehtestatud enampakkumise teates;
8) pakkumise tegemise kuupäev;
9) pakkumise esitaja allkiri;
Juhul kui avaldus allkirjastatakse digitaalselt, tuleb avaldus ja digitaalse allkirja kinnitusleht välja printida, lisada suletud ümbrikusse ja edastada Maa-ametisse. Sel juhul tuleb pärast pakkumiste avamise tähtpäeva ühe tööpäeva jooksul saata digitaalselt allkirjastatud avaldus (terve digikonteiner) e-posti teel Maa-ametile aadressile maaamet@maaamet.ee;
10) arvelduskonto number, kuhu tagatisraha tagastatakse juhul, kui tagatisraha makstakse ülekandega välisriigi pangast või sularahas panka.
Enampakkumisel võib nii juriidiline isik kui ka füüsiline isik pakkumise teha ka esindaja kaudu, kellele on kirjalikult taasesitatavas vormis antud esindusõigus. Teise isiku esindajana osalemisel tuleb enampakkumisel osalemise avaldusel märkida:

Pakkuja nimi, isiku- või registrikood ning kontaktaadress ja kontakttelefon – märkida selle isiku andmed, kelle nimel pakkumine tehakse ja kes sõlmib kinnisasja rendilepingu.

Dokumentide saatmise aadress – kas esindatava või esindaja aadress, olenevalt sellest, millisele aadressile soovib pakkuja, et enampakkumise korraldaja saadab enampakkumisega seotud dokumendid ja teavitused.

Pakkumise esitaja allkiri – märkida pakkumise esitaja ehk volitatud esindaja nimi ja allkiri.

Ülejäänud tingimuste osas täita enampakkumise osalemise avaldus samuti nagu osalemisel iseenda nimel.
Esindajana osalemisel tuleb koos enampakkumise avaldusega esitada esindusõigust tõendav volikiri. Digitaalselt allkirjastatud volikirja puhul tuleb juurde lisada ka digitaalse allkirja kinnitusleht ning andmete kontrollimiseks tuleb terve digikonteiner saata pakkumiste esitamise tähtpäevaks aadressil maaamet@maaamet.ee. Korraldajal on õigus nõuda volikirja esitamist vajadusel ka pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva.
Volikirja ei ole vaja esitada, kui äriühingu nimel pakkumise esitaja esindusõigus kajastub elektroonilises äriregistris. Kui enampakkumisel teise isiku nimel pakkumisi teinud isikul puudus pakkumise tegemise ajal esindusõigus, siis teda enampakkumisel osalejaks ei loeta.
Hiljemalt pakkumise esitamise tähtajaks peab osaleja tasuma tagatisraha summas ja pangaülekande andmetega, mis on märgitud enampakkumisteates. Tagatisraha tuleb tasuda iga rendiobjekti kohta eraldi maksenaRahandusministeeriumi arvelduskontole:
SEB – EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X);
Swedbank – EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X);
Luminor Bank – EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X);
Danske Bank – EE403300333416110002 (SWIFT: FOREEE2X).

Makse teostamisel tuleb märkida vastavalt enampakkumise teates avaldatule:
viitenumber: 10917072000001,
selgitusse “rendile andmine, rendiobjekti nimetus ja/või katastritunnus”;
kui tasutakse teise isiku eest, siis lisada selgitusse pakkuja nimi, kelle eest tasutakse.

Tagatisraha tasumisel sularahas panka või ülekandega välisriigi pangast, tuleb osalemise avaldusel märkida IBAN kood, panga nimetus (kui tagatisraha tasutakse välisriigi pangast), konto omaniku nimi ja kontonumber, kuhu tagatisraha tagastada. Tagatisraha tasumise maksekorralduse koopia tuleb esitada koos enampakkumisel osalemise avaldusega kinnises ümbrikus.
Pakkumised peab esitama või saatma postiga kirjalikult hiljemalt 03.05.2018 hiljemalt kella 10:30-ks aadressil Akadeemia 4 Tartu 51003. Pakkumised tuleb esitada iga rendiobjekti kohta eraldi suletud ümbrikus, millele on märgitud:
pakkuja kontaktandmed;
 objekti nimetus ja katastritunnus, mille kohta pakkumine esitatakse;
 hoiatusmärge “Mitte avada enne 03.05.2018 enampakkumist!”

Postiga saatmise korral arvestada, et arvesse võetakse vaid need pakkumised, mille postiteenuse osutaja on Maa-ametisse edastanud ettenähtud tähtajaks.
Pakkumise kinnitamisega võtab pakkuja endale kohustuse tasuda rendiobjekti eest pakutud renti ja sõlmida rendileping enampakkumisteates märgitud tingimustel ja kehtestatud tähtaja jooksul.
Enampakkumisel osalejad on oma pakkumisega seotud alates pakkumise tegemisest kuni enampakkumise tulemuste kinnitamiseni. Isik või isikud, kelle kasuks enampakkumise tulemused kinnitatakse, on oma pakkumisega seotud kuni lepingu sõlmimiseni.
Kirjalike pakkumiste avamine toimub 03.05.2018 kell 11:00 Tartus Akadeemia 4 I korruse saalis
Pakkumiste avamine on avalik.
Arvesse võetakse ainult tähtaegselt ja nõuetekohaselt esitatud pakkumised. Maa-ametile pärast nõutud tähtaega toodud pakkumisümbrik tagastatakse saatjale avamata.
Esitatud pakkumist ei võeta arvesse ja pakkujat ei loeta enampakkumisel osalejaks, kui esineb mõni järgmistest puudustest:
• pakkumine esitatakse või selle toob postiteenuse osutaja Maa-ametile pärast nõutud tähtaega;
• esitatud ümbrikult ei ole võimalik aru saada, et see sisaldab pakkumist ja millisele objektile;
• tagatisraha ei ole makstud pakkumise esitamise tähtajaks;
• eksimus tagatisraha tasumisel ei võimalda tuvastada, kas see on tasutud õigele kontole, õige viitenumbriga ja nõutud summas;
• esitatud pakkumissumma on alla alghinna;
• teise isiku esindamise korral puudub esindusõigus pakkumise esitamiseks;
• mõni nõutud dokumentidest jäetakse esitamata või esitatakse puudustega ning enampakkumise tingimuste täitmist ei ole võimalik kindlaks teha.
Kirjalik rendileping tuleb sõlmida 6 nädala jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvates. Rendileping on tähtajaline, leping lõpeb 01.10.2023.
Riigivaraseaduse ja korra alusel kehtestatud enampakkumise tulemuste väljaselgitamise, RVS § 66 lõikest 7 ning § 105 lõikest 2 tulenevate eelisõiguste kohaldamise, enampakkumise tulemuste kinnitamise, tagatisraha tasumise ja tagastamise ning lepingu sõlmimise reeglid on täpsemalt kirjeldatud Maa-ameti kodulehel aadressil www.maaamet.ee avaldatud enampakkumise tingimustes, millega osaleja on kohustatud tutvuma enne pakkumise tegemist.
Rendile antavate kinnisasjade või enampakkumisel osalemise kohta saab täpsemat infot küsida telefoni teel Maa-ameti kodulehel avaldatud enampakkumise teates märgitud telefonidelt:
 rendile antavate kinnisasjade ja enampakkumise osalemise kohta enne pakkumiste esitamise tähtpäeva.
 muude enampakkumistega seotud küsimuste kohta igal tööpäeval.
Kirjalikult esitatavad küsimused rendile antavate kinnisasjade või enampakkumisel osalemise tingimuste kohta tuleb esitada hiljemalt viis tööpäeva enne pakkumiste esitamise tähtaega e-posti aadressil maaamet@maaamet.ee või postiaadressil Akadeemia 4, 51003 Tartu.
____________________________________________________________________________________

Viljandimaa uus maakonnaplaneering

Riigihalduse minister kehtestas 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75 Viljandimaa maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneering haarab kogu Viljandi maakonna territooriumi.

Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses sätestatud ülesanded. Maakonnaplaneeringu koostamisel on aluseks üleriigiline planeering Eesti 2030+ ja Viljandimaa arengustrateegia. Planeeringulahenduse välja töötamisel on arvestatud olemasolevaid riiklikke ja maakondlikke arengukavasid ning kohalike omavalitsuste üldplaneeringuid.

Planeeringus käsitletavad olulisemad teemad on asustuse paiknemine, teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus, looduskeskkonna väärtused, tehniline taristu, riigikaitse ja siseturvalisus. Kõikide teemade osas on planeeringus välja töötatud üldised põhimõtted ja tingimused maakonna ruumilise arengu kavandamiseks.

Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. Samuti tuleb maakonnaplaneeringuga arvestada riigi ja kohalike omavalitsuste arengudokumentide koostamisel.

Planeeringu koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi maakonnaplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Maakonnaplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millega kaasneks oluline piiriülene keskkonnamõju.

Viljandimaa maakonnaplaneeringu 2030+ materjalidega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.maavalitsus.ee/viljandimaaplaneering.

Nõuandeid ohutuks lõkke tegemiseks

Nädalavahetusel on paljudel inimestel kindlasti plaanis teha kodaias või maakodus koristustöid, põletada oksi ja panna püsti esimene grill. Et mõnus kevadine nädalavahetus ei lõppeks halvasti, tuleks tähele panna ja jälgida mõningaid nõudeid.

Enne lõkke tegemist tuleb uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Lõkkeaseme ümbrus tuleb hoida vähemalt poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks. Näiteks võiks enne tule tegemist kasta lõkke ümbrus veega märjaks. Kindlasti tuleb lähedusse võtta kustutusvahendid.

Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega. Tuleks jälgida ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks kaasinimesi.

Lõkkekoha ohutusvahemaad hoonetest ja metsast sõltuvad eelkõige lõkke suurusest. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 10 meetri kaugusel hoonetest ja metsast. Üle ühemeetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest ja 20 meetri kaugusel metsast.

Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Viimasel nädalal toimus juba kümneid kulupõlenguid. Igasugune kulupõletamine on ohtlik ja kõikjal Eestis keelatud.

Kui lõke on siiski kontrolli alt väljunud, siis tuleb kiiresti eemale minna ja helistada Häirekeskuse telefonile 112.

Kindlasti tasuks külastada ka oma üksi elavaid vanemaid sugulasi ja aidata neid kevadtöödel, hoida silm peal lõkkel, parandada kaevukaas või tiigi purre. Viimastel aastatel on just vanemad inimesed oma kodus kõige sagedamini õnnetustesse sattunud.

Päästeamet

 

Paroolikaardi vahetamise kohta!

Nüüd on aeg paroolikaart välja vahetada turvalisema lahenduse vastu

Kui 20 aastat tagasi oli paroolikaart innovatsioon, siis tänaseks on see paraku ajale jalgu jäänud. Tuleva aasta sügisel jõustub üleeuroopaline seadusemuudatus, mis piirab turvalisuse huvides paroolikaardiga tehtavaid tehinguid oluliselt ja see muudab selle kasutuks. Seetõttu saadame paroolikaardi teenitud puhkusele. Alates selle aasta 1. veebruarist Swedbank enam uusi paroolikaarte ei väljasta.

Millega paroolikaart asendada?

Hetkel kasutab ainult paroolikaarti interneti- või mobiilipangas toimetamiseks ligikaudu 200 000 Swedbanki klienti, kuid nende arv väheneb kiiresti. Viljandimaal on paroolikaardi kasutajaid 6869. Kui Teie olete üks nende seast, siis soovitame juba täna endale sobiva alternatiivse lahenduse välja valida. Nii saate juba varakult uut lahendust katsetada, kuid samal ajal on paroolikaart varuks taskus. Praeguseks on olemas mitmeid turvalisemaid ja mugavamaid võimalusi pangatoimingute ning muude e-teenuste kasutamiseks. Seega leiate kindlasti endale sobiva lahenduse.

Kellele sobivad Smart-ID ja Mobiil-ID?

Kui on soov kasutada nii interneti- kui ka mobiilipanka, soovitame teha, kas Smart-ID või Mobiil-ID. Viimasel ajal on kõige populaarsemaks muutunud Smart-ID, mida kasutab tänaseks Eestis juba üle 170 000 inimese. Smart-ID on tasuta ja sobib ennekõike aktiivsele nutiseadmete kasutajatele. Smart-ID saab nii iseseisvalt nutiseadmesse alla laadida kui ka pangaesinduses vormistada. Mobiil-ID on tasuline teenus, kuid see sobib ka nendele inimestele, kes nuputelefone kasutavad. Mobiil-ID vormistamiseks tuleb pöörduda oma mobiilioperaatori poole.

Kelle jaoks on parim valik ID-kaart ja PIN-kalkulaator?

Kui nutiseade puudub ja pigem kasutatakse internetipanka, soovitame valida ID-kaardi või PIN-kalkulaatori. ID-kaardiga panka sisenedes on vaja ID-kaardi-lugejat (kasutajatunnus on sama, mis paroolikaardil). Lisaks tasub jälgida, et ID-kaardi sertifikaadid oleks uuendatud. Ilma nendeta ei saa nii internetipanka kui ka muid e-teenuseid kasutada. PIN-kalkulaator on seade, mis loob automaatselt ühekordseid paroole. PIN-kalkulaator on tasuline ja selle saab pangaesindusest.

Nutikoolitused ja nõustamine

Meie jaoks on oluline, et kõik leiaksid endale sobiva lahenduse paroolikaardi asemele. Lisaks sellele, et meie nõustajad abistavad pangaesindustes üle Eesti, soovitame osa võtta koolitustest. NutiAkadeemia korraldab üle Eesti erinevaid loenguid ja koolitusi, kus õpetatakse igapäevaseid e-teenuseid ning nutiseadmeid kasutama (sh Smart-ID ja Mobiil-ID). Rohkem infot leiab selle kohta nende kodulehelt www.nutiakadeemia.ee. Samuti kutsume üles nutiteadlikumaid inimesi oma sõpru, töökaaslasi ja pereliikmeid abistama, et nende üleminek paroolikaardilt uuele lahendusele, oleks sujuv.

Mulgi vallas sõitvate avalike bussiliinide sõidugraafikute muudatusettepanekud

Viljandimaa Ühistranspordikeskus teeb ettepaneku muuta hiljemalt 1. juulist 2018 Mulgi vallas sõitvate busside nr 18, 49, 50, 51, 54 ja 57 sõidugraafikuid, et tagada ühistranspordi pakkumise vastavus nõudlusele.

Ootame arvamusi ja ettepanekuid planeeritavate muudatuste kohta 22. aprilliks 2018 e-posti aadressile transport@viljandimaa.ee

Muudatusettepanekud:
LIIN 18.xlsx
LIIN 49.xlsx
LIIN 50.xlsx
LIIN 51.xlsx
LIIN 54.xlsx
LIIN 57.xlsx

või täitke e-vorm, mis asub aadressil:http://transport.viljandimaa.ee/bussiliinid/muudatusettepanekud-mulgi-vallas/

Hajaasustuse programmi taotlusvoor avatakse 9. aprillil

Hajaasustuse programmi taotlusvoor avatakse 9. aprill 2018 ning taotluste esitamise tähtaeg on 11. juuni 2018.

Programmi eesmärk on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades.

Toetatakse majapidamiste veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ja juurdepääsuteedega seotud tegevusi. Juhul kui majapidamine ei ole elektrivõrguga liitunud, toetatakse ka autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi.

Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi  on taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist kuni toetuslepingu sõlmimiseni selles majapidamises, millele nad toetust taotlevad.

Maksimaalne toetus programmist ühele majapidamisele on 6500 eurot. Programmist eraldatud toetuseks loetakse ka viie eelneva kalendriaasta programmist saadud toetuse summa. Omafinantseering peab kokku moodustama vähemalt kolmandiku projekti kuludest.

¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤
Taotlus koos vajalike lisadega esitada hiljemalt 11.06.2018 allkirjastatuna paberil või digitaalselt allkirjastatuna Mulgi vallavalitsusele Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja või mulgi@mulgivald.ee

Võimalus esitada ka Mulgi valla OMA ELAMISPIIRKONNAS:
Halliste piirkond, Leerimaja, Kulla küla või anneli@mulgivald.ee;
Abja piirkond, Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja või arvi@mulgivald.ee;
Karksi piirkond, Viljandi mnt 1, Karksi-Nuia või karksi@mulgivald.ee.
¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤

Taotlejale vajalike dokumentidega saab tutvuda:
Hajaasustuse  programm 2018, https://www.riigiteataja.ee/akt/126022018007
Taotlusdokumendid, http://www.eas.ee/teenus/hajaasustuse-programm/#articleblock-Taotlejale
Enne taotluse esitamist tasub nõu küsida:
Arvi Meidla telefon 435 4793, e-post arvi@mulgivald.ee või
Anneli Pälsing  telefon 436 3185, e-post anneli@mulgivald.ee.