KONKURSS ABJA KULTUURIMAJA JUHATAJA AMETIKOHALE

Töö kirjeldus

  • Abja Kultuurimaja tegevuse juhtimine • huvialategevuse korraldamine • ürituste organiseerimine

Nõudmised kandidaadile

  • vähemalt keskharidus

* hea arvutikasutamise oskus

* suur huvi valdkonna vastu  • kogemus kultuuri alal • hea suhtlemis- ja väljendusoskus • suutlikkus algatada uusi ideid ja neid ellu viia • loomingulisus • iseseisev mõtlemine, otsustus- ja vastutusvõime • avatus, aktiivsus ja positiivne ellusuhtumine

Tööandja pakub

  • põnevat ja vaheldusrikast tööd kiiresti arenevas omavalitsuses • häid eneseteostusvõimalusi Abja Kultuurimaja arendamisel • mitmekesiseid kogemusi ja arenguvõimalusi • enesetäiendamise võimalusi.
  • Tööle asumise aeg  2. jaanuar 2018.

Avaldus, CV, haridust tõendavad dokumendid ja motivatsioonikiri palume saata elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile abjavv@abja.ee Dokumendid esitada hiljemalt 28.11.2017.
Lisainfo: vallavanem Peeter Rahnel 4354781, 56613433

 

Teade lumetõrje teostamise kohta!

Mulgi valla Halliste piirkonna munitsipaalteedel, avalikult kasutatavatel erateedel ning Mulgi valda sissekirjutust ning kehtivat prügiveolepingut omavate kodanike sissesõiduteedel lumetõrjet teostatakse ka sellel talvel. Enne lumetõrjeperioodi algust tuleb kõigil maaomanikel puhastada teeääred võsast ning suurtest okstest, eemaldada või märgistada kõik aiakujunduselemendid, mis võivad lumelükkamisele ette jääda. Teeäärsete takistuste esinemise korral on lumelükkajal õigus jätta sissesõidutee lumest puhastamata. Lumetõrjet alustatakse, kui teed on muutunud sõiduautodele raskesti läbitavaks. Palume kõikidel kodanikel teatada lumetõrjet puudutavatest probleemidest Halliste Vallavalitsusse
tel 436 3185; 5887 6466 (majandusnõunik Kadri Kivimets) või 436 3175; 5698 0787 (vallavanem Ene Maaten).

Lumetõrjetöödeks on valla territoorium jagatud nelja piirkonda: Vana-Kariste piirkonnas tõrjub lund FIE Mati Käära (tel 529 8015), Õisu ja Kaarli piirkonnas OÜ Milligrupp (kontaktisik Arne Lohu, tel 504 9247), Halliste piirkonnas Ille Tuka Mäeotsa talu (kontaktisik Tarmo Tukk, tel 515 2568) ja Uue-Kariste piirkonnas FIE Kuldar Vilido (tel 5664 4870).

 

Mulgi valla kalendri 2018 kohta!

Abja Vallavalitsus koostöös Abja Noortekeskusega ootab igast piirkonnast 2018.aasta Mulgi valla kalendri  ilmestamiseks fotosid. Oodatud on fotod, mis kõige paremini annavad edasi piirkonna eripära, ajalugu, omanäolisust, üritusi, isikuid. Ootame fotosid  koos autori nimega hiljemalt 17. november 2017 meiliaadressile abjavv@abja.ee

Üksi elava pensionäri toetuse kohta

Üksi elava pensionäri toetus

2017. aastast alates hakkavad üksi elavad vanaduspensioniealised saama toetust 115 eurot üks kord aastas. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid maksame toetuse välja pärast andmete kontrollimist.

Selleks, et saada toetust peab inimene perioodil 1. aprillist kuni 30. septembrini vastama kõikidele järgmisetele tingimustele:

  • olema vanaduspensionieas
  • elama Eestis üksi rahvastikuregistri andmetel
  • talle on määratud pension ja selle igakuine netosumma on väiksem kui 1,2 kordse Eesti keskmine vanaduspension. 2017. aastal on see 470 eurot. Netosumma on pensionisumma, millest on maha võetud tulumaks.

Üksi elava pensionäri toetust maksame üks kord aastas  – oktoobris. Esimest korda maksame toetust 2017. aastal.

Mida me 2017. aastal kontrollime:

  • Kas toetuse saaja on vanaduspensionieas perioodil 01. aprill 2017 – 30. september 2017?
  • Kas toetuse saaja vanaduspension on perioodil 01. aprill 2017 – 30. september 2017 väiksem kui 470 eurot?
  • Kas toetuse saaja elab perioodil 01. aprill 2017 – 30. september 2017 rahvastikuregistri andmetel üksi?

Andmed pensionäri vanuse ja pensioni suuruse kohta võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.

NäideVilma vanaduspensioniiga saabub 15.07.2017. Ta on oma elukohta sisse registreeritud üksinda. Kuna Vilma ei ole vanaduspensionieas seisuga 01.04.2017, siis sellel aastal ei ole tal õigust saada üksi elava pensionäri toetust. Kui ta elab 2018. aastal endiselt üksi ja pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2018. aastal.

Välisriigist pensioni saaja peab üksi elava pensionäri toetuse saamiseks esitama oma välisriigi pensioni suuruse, millele liidame kontrolliks Eestist saadava pensioni suuruse – mõlemad kokku peavad jääma alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni. Välisriigist pensioni saaja peab toetuse saamiseks teatama Sotsiaalkindlustusametile oma välisriigist saadava pensioni suuruse 1. aprilli 2017 seisuga. Selleks sobib pangakonto väljavõte. Välisriigi pensioni suurusi ootame hiljemalt 31. augustiks 2017.

Andmed üksi elamise kohta võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september alusel. Sellel perioodil peab toetuse saamiseks elama pensionär rahvastikuregistri andmetel üksi. Kui pensionär elab üksi lühemal perioodil ehk näiteks on üksi elav rahvastikuregistri andmetel alates 1. maist, siis teda ei loeta sel kalendriaastal üksi elavaks pensionäriks. Kui pensionär jätkab üksi elamist, siis järgmisel kalendriaastal on tal pensionäritoetuse saamise õigus.

NäideAlma elab üksinda. Oktoobris 2017 ei laeku talle üksi elava vanaduspensioniealise toetust. Andmete kontrollimisel selgub, et tema elukohta on registreeritud õepoeg Paul, kes tegelikult tema elamispinnal ei ela juba mitu aastat. Alma teeb andmed registris korda ja kui ta elab endiselt üksi ning pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2018. aastal.

Lisaks üksi elavatele pensionäridele on õigus saada üksi elava pensionäri toetust ka hooldekodude elanikel ja eestkostjatel-eestkostetavatel:

  1. Kõik ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk hooldekodus elavad vanaduspensioni ealised inimesed, kelle pension on väiksem kui 470 eurot, saavad üksi elava pensionäri toetust.
  2. Kui samal elamispinnal elavad kaks pensionäri, kellest üks saab ööpäevaringset hooldusteenust ehk on hooldekodus, siis on mõlemal pensionäril õigus toetusele.
  3. Kui samal elamispinnal elavad eestkostja ja eestkostetav ning üks nendest on pensionär, omab ta õigust üksi elava pensionäri toetusele. Neid andmeid kontrollib Sotsiaalkindlustusamet rahvastikuregistrist.
  4. Kui pensionär elab koos oma isikliku ülalpidamist vajava lapsega (lastega), on tal õigus üksi elava pensionäri toetusele. See erisus ei laiene olukorrale, kus vanavanema juurde on sisse kirjutatud lapselaps mõne soodustuse saamiseks, vaid on mõeldud olukorda, kus pensionär kasvatab ise oma alaealist last.

Toetuse maksmisel ei arvestata:

  • kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta
  • talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid.

Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, seal hulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

Toetust me ei maksa inimesele, kes perioodil 01. aprill – 30. september 2017 viibib vangistuses või eelvangistuses või kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina.

Teade liikluspiirangu kohta valla teedel!

  • Halliste vallale kuuluvatel ning avalikus kasutuses olevatel teedel kehtestatakse alates  09. oktoobrist 2017 mootorsõidukitele, mille tegelik mass ületab 8 tonni v.a operatiiv- ja lepingulised veod, sõitmine kuni teede kandevõime taastumiseni.
  • Vältimatu veo korral taotleda Halliste Vallavalitsuselt kirjalik nõusolek liikumispiirangu ajal teede kasutamiseks.

 

 

 

Teade õigusabi osutamise kohta!

Hea Eesti elanik!
Sul on õigus saada riigi toel kvaliteetset õigusabi. Eesti Õigusbüroo OÜ annab soodsat õigusabi Eesti inimestele, kes teenivad vähem kui 1,5-kordne Eesti keskmine brutosissetulek, s.o: 1730 eurot kuus (2017. a I kvartali andmed). Esimesed kaks tundi on tasuta. Õigusabi osutamist rahastab Justiitsministeerium.

Õigusabi osutatakse üle Eesti väheste eranditega kõikides juriidilistes küsimustes ja vormides: kohapealne konsultatsioon, telefoni ja e-kirja teel ning veebis. Kliente nõustatakse nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus. Samuti aidatakse dokumente koostada ja ametiasutustega suhelda.

Tasuta õigusabi saamiseks tuleb sõlmida kliendileping ning tasuda 5 eurot lepingutasu. Tasuta õigusabiteenust saab ainult klient, kes on sõlminud Eesti Õigusbürooga lepingu.

Õigusabi osutamist rahastatakse kolmes etapis, järgides süsteemi 2 + 3 + 10. Esimesed 2 tundi: 5 eurot lepingutasu, v. a alaealised. Riik rahastab 100% Eesti Õigusbüroo lepingujärgsest tunnihinnast. Järgmised 3 tundi: 20 eurot tunnis. Riik rahastab 50% Eesti Õigusbüroo lepingujärgsest tunnihinnast. Järgmised 10 tundi: 40 eurot tunnis. Riik ei rahasta.

Kõige lihtsam ja kiirem viis on registreerida ennast interneti teel Eesti Õigusbüroo kliendiks. Seejärel saab jurist kohe tööle asuda, ning see on ka kiireim viis, kuidas pääseda juristi vastuvõtule. Registreerida saab internetis www.juristaitab.ee.

Eesti Õigusbüroo meeskonda kuuluvad kümned kogenud ja kvalifitseeritud õigusnõustajad. Klientidega kohtutakse 15 kontoris: Haapsalus, Jõgeval, Jõhvis, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.

Kõige tulemuslikuma lahenduse oma probleemile saad siis, kui pöördud Eesti Õigusbüroo juristi poole võimalikult varakult.

Lisainfo: tel: 688 0400 e-post: abi@juristaitab.ee

GREEN RAILWAY projekt

GREEN RAILWAY
Endiste kitsarööpmeliste raudteeliinide taaselustamine läbi keskkonnasõbraliku turismimarsruudi.

Hoolas vaatleja märkab Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti metsade ja põldude vahel vanu raudteetamme, mis on meenutus kunagistest kitsarööpmelistest raudteeliinidest. Kuigi liinid suleti ammu, on vanad raudteetammid ajale hästi vastu pidanud. Just sellele ajaloolisele trassile loovad eestlased ja lätlased koos ühise matkatee. LOE SIIT!

Veekatkestus Õisu alevikus

TEADE!

Seoses õhuliini hooldustöödega on Õisu alevikus veekatkestused teisipäeval 04.07.2017.a kella 10.30-16.30 ja kolmapäeval 05.07.2017.a. kella 10.30-16.15.