HALLISTE VALLAVOLIKOGU ISTUNGI

P R O T O K O L L

17. märts 2010 nr 3

Vana-Kariste Rahvamaja

Istungi algus kell 17.00, lõpp 18.00.

Istungi juhataja volikogu esimees Rein Tarkus.

Protokollija vallasekretär Kaarin Sarapuu.

Võtsid osa 10 vallavolikogu liiget (registreerimislehel protokolli lisana), vallasekretär Kaarin Sarapuu. Esimesest päevakorra punktist võttis osa OÜ Abja Elamu juhatuse esimees Peeter Mõttus.

Istungi juhataja Rein Tarkus avas volikogu istungi ja kandis ette planeeritud päevakorra.

Volikogu esimees pani hääletusele päevakorra.

O t s u s t a t i kinnitada p ä e v a k o r d:

1. Abja Elamu informatsioon
2. Õisu Rahvaseltsi avaldus
3. Halliste valla 2010. aasta eelarve III lugemine
4. Halliste valla 2010. aasta eelarve kinnitamine
5. Informatsioon ja jooksvad küsimused

Päevakorrapunkt nr 1

Abja Elamu informatsioon

Kuulati ära OÜ Abja Elamu juhatuse esimehe Peeter Mõttus´e ettekanne.

Olen mõned aastad juba olnud OÜ Abja Elamu uus juhatuse esimees ja hallanud need aastad Halliste valda. Haldamise mõte on selles, et Abja Elamu ei oma ühtegi veetrassi, pumbajaama ja kanalisatsioonitrassid on kõik valla omandis. Abja Elamu ainult haldab neid ja likvideerib jooksvalt avariisid. Meie haldame ainult peatrasse mitte neid, mis on maja või kinnistu sisesed. Selles osas on olnud kodanikel väärarusaam. Arvatakse et, kui inimesel on majas või korteris toru katki, peab selle parandama Abja Elamu. Parandame kindlasti aga tasu eest. Kuna me ei ole nende trasside omanikud ei tee me ka neile trassidele investeeringud. Halliste vallas on meil kaheksa pumbamaja, millega pidevalt tegeleme ja kuus kanalisatsiooni trasside süsteemi, kus on biopuhastid ja kus biotiigid. Neid me haldame ja selle eest küsime tasu vastavalt vallas vastu võetud otsustele. Kui tulude ja kulude pooli vaadata, siis on asi nutune kodanike võlgnevuste osas. Mõned pumplad on rohkem prussis, väiksemad on rohkem miinuses. Kui Halliste valda nüüd kokku võtta siis veemajandusega oleme 29 000 kr plussis ja kanalisatsiooniga 13 500 kr miinuses. Enamus võlglasi on meil Õisu alevikus ja ümardatult on sealsete aleviku inimeste võlgu olev summa 126 700 krooni. Selle võla summa sisse kuuluvad nüüd kõik kommunaalmaksed. Kuna me Õisus tegeleme ka majade haldusega, siis ruutmeetri pealt võetav haldustasu, mida me korjame, jääb Abja Elamule endale aga hooldustasu peab minema selle maja üldparendamiseks. Kuna enamus maju on ühe, kahe või kolme korteriga võlgades siis meil ei jätku rahasid isegi eriti nende majade parendamiseks. Õisu ühel ja kahel oleme uksi vahetanud ja väikeseid varikatuseid renoveerinud. Üldiselt on majadel ikka esimene probleem katus ja vananenad veetrassid. Põhikulutused, mis meil iga objekti peale tulevad on kindlasti elektrikulutused, mis selle aastase külma talvega kindlasti suurenesid. Järgmised põhikulutused on iga kvartal saadetavad veeproovid. Nende pealt maksame nt Hallistes 1782 kr aastas. Kanalisatsioonil maksame saastetasusid nt 4435 kr ja muidugi Hallistel on kanalisatsioon hästi palju miinuses kuna siin on suur elektrikulu. See on tingitud veneagsetest pumpadest, mis töötavad praktiliselt 24 tundi ööpäevas. Siis on meil võetud tööle kohalik kaader Hallistes, kes asja kohapeal koordineerib ja meile avariidest teatab. Valulaps on meil Küti, kus on suudetud meile ainuüksi vee ja kanalisatsiooni pealt 26 000 kr miinusesse jääda. Kui Küti elamul ükskord hakkate kortereid müüma, siis tuleks ka pumpla neile müüa. Muidu läheb see asi neile kalliks. Päidre väikse kohana võlgu ei ole aga kuna ta asub Abjast kaugel siis transpordi kulud söövad selle kasumi ära ja seetõttu oleme sellega ka mõnesaja krooniga miinuses. Uue-Kariste on ka selline kauge kant, et ka seal tekivad need kulud suuremad kui tulud. Õisu on ka vee osas suhtelises miinuses aga jah ka võlad on seal suured. Nüüd kindlasti tekib küsimus, mida me võlglastega teeme? Osad on antud kohtusse. Osade kohtumenetlus on lõppenud osadel veel menetlus toimub. Muidugi kasutame inkassofirmasid. Nemad niipalju, kui on võlgnike võimalik kätte saada tegelevad nendega ka väga aktiivselt. Kuigi see on väga tühine protsent, millest võlgu kätte saadakse. See ei ole ainult Halliste valla probleem, sama probleem on ka Abjas. Vahe on nüüd selles, et viimased aastad ei vahenda me elanikele sooja muidu oleks võlg kahekordne. Mis puutub nüüd vee kvaliteeti siis Hallistes on nüüd asi nii kaugel, et veepuhastuse leping on lähipäevil sõlmimisel. Pannakse rauaeraldusseadmed peale. Kindel on see et kui nüüd need rauaeraldusseadmed paigaldatakse, siis ka selle ekspluatatsioon läheb kallimaks kui ta täna on. Kindlasti teeb Abja Elamu vallavalitsusele taotluse teatud hindade tõusuks. Paistus ja Abjas on meil pandud peale püsikulu 10 krooni liitumispunkti kohta. See on püsikulude katteks. Hallistes on igal pumplal oma hind. Halliste ja Õisu hinnad on olnud tunduvalt kõrgemad. Halliste Vallavolikogu eelmisel istungil võtsite vastu otsuse, mis oli tingitud sellest, et tekkis probleeme ettevõttega Mulgi Häärber, kes maksis 17,5 krooni pluss käive pluss kanalisatsioon ja kokku tulem tal maksta kuskil 40 kr kant. Kahel kohal on erinevused Õisus ja Hallistes. Meie eesmärk oli see et ühtlustada tavatarbija ja firma hinnad Õisus ja Hallistes. Muud muudatust me teha ei soovinud. Vastuvõetud otsuses on sõnastatud kogu Halliste valla  veehind 7,90 kr. See tekitab inimestes pahameelt, kuna osades on odavam hind. Otsus oleks vaja muuta ja kehtestada see hind üksnes Halliste puurkaevu ja Õisu puurkaevu kohta. Mõne kuu pärast tuleb ilmselt selle juurde tagasi tulle, et seda vee hinda korrigeerida. Kui esialgu seda veehinda tõsta siis tekib mingi tagasilöök ja inimesed hakkavad vähem vett tarbima. Kuid see stabiliseerub mingi poole aasta peale.

Abja Elamuga on võimalik saada ühendust meie telefoni numbrid on kõik avalikustatud. Ainult laupäev ja pühapäev ei ole võimalik meiega ühendust saada. Kui laupäev või pühapäev tekib mingi avarii siis on kõige õigem saata kas e-kiri või saata SMS. Ja kui häda väga suur on saanud ka nädalavahetuseti inimesi tööle rakendada.

Küsimuse esitas Rein Tarkus: Kas Küti kanalisatsioon läheb põllu peale? Kas sellega ei anna midagi ette võtta? Kas Küti kanalisatsiooni eest võtate ka seal tasu? Küti osas on probleemiks see, et seal ei saavat maad harida kuna ühe kodaniku maa pealt ajavat solgi vett välja.

Vastas Peeter Mõttus: Küti kanalisatsiooni eest võtame me jah tasu. Seal on vahetatud torud. Eelmise aastaga oleme me selle kanalisatsiooni majandamisega 730 kr miinuses. Meie ei tee seal tõesti midagi. Nii palju võin öelda, et mis puudutab kanalisatsiooni sette tiike siis nende välja voolu need me hoiame küll nüüd oma kanalisatsiooni rahadega niipalju puhtad. Kuna sealt võetakse kanalisatsiooni proovi siis peab see välja vool olema nende proovide tõttu puhas. Praeguse seaisuga ei ole olnud ühedki kanalisatsiooni väljavoolavad veed üle normatiivi. Kui võetud proovid on normatiivi siis saaste maks kümnekordistub. Kütil peaks olema mingisugused sette kaevud olemas. Me vaatame selle asja üle, kui lumi ära läheb.

Küsimuse esitas Rein Tarkus: Mida teha siis, kui korterelamus naaber oma korterit ei küta?

Vastab Peeter Mõttus: Me oleme selliste asjadega kokku puutunud. Korteri omanik peab oma korteris hoidma 18 kraadi sooja. Oleks hea, kui ta hoiaks niipaljugi, et vesi ära ei külmuks. Reaalselt on asi nii, et sa ei saa selleks kedagi sundida ja ka järelevalvet on raske teha. Võid ju ettekirjutuse teha. Kuidas seda praktikas kontrollida või kuidas seda ellu viia. Meil sellist pretsedenti ei ole loodud.

Sõna võttis Andres Rõigas: Kuna õisust oli korra juttu, siis niipalju et Õisu veepuhastusseadmete projekt on esitatud. Valla finantseering on 200 000 kr.

Küsimuse esitas Enn Juhkam: Kas Õisu uus puurkaev teha ei annaks paremat efekti?

Vastab Peeter Mõttus: Õisus on ümberringi kõrge floori sisaldusega vesi. Kahjuks uus kaev olukorda ei päästa. Kui madalamates kihtides võib olla parem vesi, siis seda ei saa teada enne kui kaev on juba valmis.

Küsimuse esitas Enn Juhkam: Kui palju floori sisaldust Õisus üle normi on?

Vastab Peeter Mõttus: Seda on vähe, teda on lubatud 1,5 ühikut aga meil on 1,6 kuni 1,7.

O t s u s t a t i: Võtta OÜ Abja Elamu juhatuse esimehe Peeter Mõtuse esitatud informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt nr 2

Õisu Rahvaseltsi avaldus

Kuulati ära vallavanem Andres Rõigas´e ettekanne.

Õisu Rahvaselts pöördus meie poole, et on võimalik ära osta Õisu raamatu kõrval olev korter 41,8 m² ja hinnaks on 30 000 kr. Kuna eelarves on vaba jääk 72850 kr ja võibolla vähendada natuke volikogu kulu, siis põhimõtteliselt on meil võimalik see ära osta. Me ei teeks sellest eraldi rahvaseltsi tuba vaid paneks selle raamatukogu külge, kuna raamatukogul on lähitulevikus tekkimas ruumipuudus. Ost-müük tuleb ära vormistada ja
ettepanek on delegeerida vormistamine vallavalitsusele.

O t s u s t a t i: Võtta vastu volikogu otsus nr 6 “Korteriomandi omandamine” (lisatud protokollile).

Poolt 10 volikogu liiget.

Päevakorrapunkt nr 3

Halliste valla 2010. aasta eelarve III lugemine

Kuulati ära vallavanema Andres Rõigas´e ettekanne.

Eelarve projektis ei ole midagi suurt muutunud kui ainult see, et möödunud nädala lõpul tuli meil juurde pluss poolele sotsiaalraha. Täpselt on välja arvutatud tänase seiuga vaba jääk. Kui me sealt võtame nüüd korteri ostuks ära jääb seda piisavalt, et see reservfonfi alla tõsta. Tulumaks laekub plaanipäraselt 6,5 miljoni graafikus. Teen ettepaneku eelarve III lugemine ära lõpetada.

Küsimuse esitas Vahur Aasna: Kas palgatöötajate palgakärbe on ka kuhugi sisse kirjutatud?

Vastas Andres Rõigas: Palgatöötajatega on täpselt sama nagu eelmisel korral sai öeldud, et lasteaedade ja rahvamajadega on läbi räägitud palgata puhkused. Sisse ei ole praegu arvestatud kooli. Kuid kuna külma talve tõttu on kooli kütte raha päris palju kulunud, siis selle teema juurde võib veel pöörduda. Kuid see ei takista eelarvet vastu võtmast. Tuleb vaadata kuidas poolastaks laekumised on ja võib otsustada poolaasta laekumise põhjal selle hiljem. Ei tahaks minna palkade kärpimisele, sest need palgad ei tõuse ju nii kiiresti.

Küsimuse esitas Vello Akel: Kas audiitori raha on ka eelarvesse sisse planeeritud? Kas audiitorit vahetada ei saaks, kuna aruanne saabub viimasel minutil?

Vastas Andres Rõigas: Meil on hea audiitor. Adiitori hind on 9000 kr. Eks tal on päris palju valdu auditeerida. Kui audiitorile ette materjale esitada, siis praeguse seisuga ei ole aasta aeruanne valmis. Osad jooksvad asjad on 15. jaanuariks, täielikult tulud ja kulud pannakse 30 märtsiks. Tuleb audiitoriga rääkida, et kuidas saaks asju kiiremini ajada.

Volikogu esimees teeb ettepaneku III lugemine lõpetada muudatustega kanda reservi 42 850 kr ja 30 000 kr läheb korteriomandi ostmiseks Õisu raamatukogule.

O t s u s t a t i: Lõpetada 2010. aasta eelarve III lugemine.

Poolt 10 volikogu liiget.

Päevakorrapunkt nr 4

Halliste valla 2010. aasta eelarve kinnitamine

Andres Rõigas teeb ettepaneku eelarve sellel kujul vastu võtta tulud ja kulud tasakaalus.

O t s u s t a t i: Võtta vastu volikogu määrus nr 4 “Halliste valla 2010. aasta eelarve kinnitamine” (lisatud protokollile).

Poolt 10 volikogu liiget.

Päevakorrapunkt nr 5

Informatsioon ja jooksvad küsimused

Volikogu esimees Rein Tarkus räägib politsei infopäevast.

Vallavanem Andres Rõigas jagas infot Mulgi konverentsist, plaanitavast Mulgi jooksumaratonist ja Väike-Maarjas toimunud talimängudest.

Vello Akel räägib Mulgi suusamaratonist.

Küsimuse esitas Enn Juhkam: Kas Halliste Jahiseltsi käsutuses olevat maad oleks võimalik ära erastada?

Vastab Andres Rõigas: Vallavalitsuse poolt takistusi ei ole. Kui see maa saab kinnistusse kantud, siis me arutame selle teema läbi, kas me müüme selle, anname üle  või anname hoonestusõiguse.

Sõna võtab Rein Tarkus.

Järgmisel istungil tuleb päevakorda komisjonide tööplaanid.

Komisjonidel palume ka oma tegevus kirjalikult protokollida.

Istungi juhataja teeb ettepaneku järgmine volikogu istung planeerida 21. märtsil.

Volikogu nõustub, et järgmine istung toimub 21. märtsil.

Istungi juhataja Rein Tarkus kuulutas istungi lõppenuks kell 18.00.

Rein Tarkus