Valla maa-ala võib pinnaehituse poolest jaotada kahte põhiossa: põhjapoolne Kaarli-Kariste tasandik Sosi, Liplapi Halliste jooneni ja lõunapoolne Pornuse kühmude, lamm- ja sälkorgudega ala. Selle kõrgus kõigub 42-75 m vahel. Seda läbib läänes suures kaares  kagust loodesse Halliste ürgorg, mille lammil voolab Halliste jõgi ja asub Kariste järv.

Vidva jõe org alates Kalvre veskist kuni Õisu paisjärveni on järsunõlvaline sälkorg, hiljem lammorg. Oru kaldad ulatuvad oru põhjast kuni 20m kõrguseni. Siin paljandub devoni aluspõhi kuni 12m kõrguselt.Õisu järv asub Rimmu ürgorus. Järv on ovaalse kujuga. Mandrijää taganemisel oli Õisu-Rimmu ürgorg täis vett. Praeguse järve suurus moodustab umbes kolmandiku esialgsest. Järve absoluutne kõrgus merepinnast on 45,5m, pindala 193,4ha, keskmine sügavus 2,8m, suurim sügavus 4,3m. Järv on osaliselt soostunud, kaldad madalad ja turbased. Vett toovad järve Vidva ja Kõpu (Savioru) jõgi, Kaarli oja ning kraavid. Suurvee ajal tõuseb veepind meetri võrra, paduvihmade ajal veel rohkem (1978.aastal kuni 2m). Taimestik järves on liigirikas. Siin kasvavad pilliroog, järvekaisel, kollane ja väike vesikupp, ujuv penikeel, vesihernes. On leitud ka haruldast relikti - niitjat penikeelt. Kaldavees on palju reliktset rohevetikat - järvepalli. Rimmu jõesuus kasvavad valged vesiroosid.Kalajärvena on veekogu rikas. Siin elavad latikas, särg, koha, ahven, haug, vähesel määral ka viidikas ja angerjas. On ka roosärge, linaskit, lutsu ja nurgu.

Natura 2000 linnu-ja loodushoiualade võrgustikuga on haaratud Halliste vallas Kariste järv ning Õisu maastikukaitseala pindalaga 309 ha, mis koosneb Õisu järvekaitsealast, Õisu pargist, põrguorust ning Ariva metsast.

Aastakümnete jooksul on Õisu järv, park, mõisaansambel ja maastik kutsunud siia väga paljusid inimesi: kalamehi, suplejaid, matkajaid, puhkajaid ja neid, keda on kutsunud tagasi  nooruse ja õpingurajad. Õisut on nimetatud Mulgimaa Šveitsiks.